ATH on lapseeas algav neuroarenguline häire, mida diagnoositakse poistel sagedamini kui tüdrukutel. Sageli võib see põhjustada raskusi ka täiskasvanutel, kuid on neil tihti aladiagnoositud. ATH-le on iseloomulik nii liigne hüperaktiivsus, impulsiivsus kui ka keskendumisraskused. Varasematest uuringutest on teada, et ATH-ga on seotud suur hulk haigusi, mis mõjutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Diagnoosimata inimeste seas ei ole aga kaasuvaid haigusi varem laialdaselt uuritud. 

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased võtsid Eesti geenivaramu andmete põhjal vaatluse alla ATH-le viitava geneetilise riski ja otsisid selle seoseid kõigi Tervisekassa andmebaasis leiduvate diagnoosidega ajavahemikus 2004–2020. Kokku leiti ligi 80 diagnoosi, mis on seotud ATH suure geneetilise riski ja teiste uuringute andmeil ka ATH diagnoosiga.

Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto rääkis, et kui varem on uuritud seoseid ATH diagnoosi ja kaasuvate haiguste vahel, siis hiljutine uuring näitab, et need haigused esinevad sagedamini ka inimestel, kellel on ATH suur geneetiline eelsoodumus. "Seda tähtsam on ATH sümptomite avaldumist ja nendest põhjustatud raskusi õigel ajal märgata ja ravida, sest neil on oluline tervisemõju kogu inimese elukaare jooksul," lausus ta.

Tartu Ülikooli psühhiaatrilise geneetika teadur Elis Haan rääkis, et huvitav oli seegi, kuidas nii meeste kui ka naiste puhul leidsid nad üsna sarnased seosed, kuigi ATH-d diagnoositakse poistel oluliselt sagedamini. "See näitab, et ilmselt jääb ATH naiste puhul sageli märkamata, kuid kaasuvad terviseprobleemid kimbutavad neid sellegipoolest," lausus ta.

Teadlaste sõnul võib nii mõnigi leitud seostest olla seletatav ATH-le iseloomuliku keskmisest suurema impulsiivsuse ja ebatervisliku eluviisiga. Sellest võib olla ajendatud näiteks sagedasem tubaka- ja alkoholitarvitamine, aga ka impulsiivne söömiskäitumine, mis võivad viia rasvumise, II tüüpi diabeedi, südamehaiguse, kopsuhaiguse või põletikeni. 

Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater Tuuli Sedman sõnul viitab ATH seos kaasuvate haigustega sellele, et nii mõnegi tervisemure puhul tuleks tähelepanu pöörata ka võimalikule ATH-le. Seejuures tuleks olla iseäranis tähelepanelik tüdrukute ja naiste suhtes, kel esineb geneetilise riski analüüsi põhjal ATH-ga kaasuvaid haigusi sama palju kui meestel.

Teadlased tõdevad, et praegu on ATH diagnoosimine endiselt üsna aeganõudev protsess. Senised uuringud annavad siiski lootust, et tulevikus võiks selle diagnoosimine tänu personaalse geneetilise riski hindamisele muutuda kiiremaks ja täpsemaks. 

Uuring avaldati ajakirjas Psychological Medicine.