Võib ju arvata, et piim on piim, olgu siis saja aasta tagune või tänapäevane, aga arvestades veisetõugude vahepealset aretust ja arenguid toiduainetööstuses võib ka arvata, et miskit võib olla muutunud piimaski.

1908. aasta uusaastapäeval alustas Briti polaaruurija Ernest Shackleton Nimrodi-nimelise laeva pardal Uus-Meremaa Lytteltoni sadamast retke Antarktika suunas.

Pardal oli tema ja meeskonna jaoks kaasa võetud hulgaliselt toidumoona, sealhulgas piimasaadusi: tuhat naela täispiimapulbrit, 192 naela võid ja kaks kasti juustu.

Lõunapoolusele seltskond paraku kohale ei jõudnud. Umbes 180 kilomeetrit jäi puudu, kui tuli asuda tagasiteele.

Nüüd aga on sihtasutuse Antarctic Heritage Trust eestvedamisel käidud taas Shackletoni baaslaagris ja toodud sealt kaasa tops piimapulbrit, mis on toodetud Uus-Meremaal aastal 1907 ja olnud Antarktika looduslikus külmkapis hoiul üle saja aasta.

Skelte Anema Uus-Meremaal Palmerston Northis asuvast Fonterra uuringu- ja arenduskeskusest ja ta kolleegid on paarisajagrammist piimapulbrileidu nüüd huviga uurinud ja avaldanud tulemused ajakirjas Journal of Dairy Science.

Teadlased tegid võrdluseks samasuguseid analüüse tänapäeval toodetud piimapulbri peal.

Selgus, et hoolimata sajandipikkusest ajavahest ja seda täitnud loomakasvatuslikest ja toidutööstuslikest uuendustest ei ole piimas sisaldunud valkude, rasvade ja muude koostisosade bukett kuigi palju muutunud. Muutusi on, aga vähe.

Mineraalainetegi valik oli kahes pulbris üsna ühesugune, erandiks vaid plii, tina ja raua kõrge tase Shackletoni pulbris. Tõenäoliselt on need ained piimapulbrisse jõudnud plekkpurgist, milles ta pikka aega seisis, samuti omaaegsest toidutööstustaristust ja veevärgist.

Üldiselt tulebki teadlaste sõnul pidada tänapäevast piimapulbrit pisut paremaks kui sajanditagust, ka selle poolest, et see näeb parem välja ja lahustub vees paremini.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.