Ent enamgi veel, tegu võib olla kõige varasemat päritolu tõendusega inimeste elamisest Euroopas üleüldse.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Roman Garbaga Tšehhi teaduste akadeemiast uuris uudsete meetoditega tööriistu ümbritsenud setteid ja määras nende vanuseks enam kui miljon aastat.

Ei ole teada, milline inimliik seal täpselt elas ning neid tööriistu valmistas ja tarvitas. Üks võimalus on Homo erectus ise, esimene liik, kes kõndis kahel jalal püsti ja valdas tuld. Fossiile sest paigast leitud ei ole, seega tuleb leppida oletustega.

Oletada tuleb sedagi, milleks võidi vulkaanilisest kivimist tahutud teravservseid riistu kasutada, aga arvatavasti näiteks liha lõikamiseks või ka loomade nülgimiseks.

Ajakirjas Nature avaldatud uuringu autorid ise pakuvad tööriistade vanuseks tervelt 1,4 miljonit aastat. Teised asjatundjad on aga juba väljendanud kerget kahtlust ja pakkunud vanuseks siiski vaid natuke üle miljoni aasta. Sellisel juhul oleks leidude vanus umbes sama, mis Hispaaniast leitud iidsetel tööriistadel.

Igal juhul on Ukrainast leitud tööriistad vanimad inimese tehtud asjad, mis on teada nii kõrgelt laiuskraadilt. Nad annavad tunnistust, et Aafrikast välja rännanud inimesed suutsid toime tulla päris mitmesugustes keskkondades. Aafrikast endast on sama tüüpi tööriistu teada kuni 2,8 miljoni aasta vanuseid.

Kaukaasias muide, mida enamasti Euroopasse kuuluvaks ei loeta, elas inimesi veel varem kui Ukrainast ja Hispaaniast teada, tervelt 1,8 miljonit aastat tagasi.

Garba ja ta kolleegide sõnul annab nende töö tuge hüpoteesile, et esimesed inimasukad saabusid Euroopasse ida poolt.

Iidsed kivist tööriistad avastati Korolevo leiukohast 1970. aastatel. Korolevo asub Taga-Karpaatias, Rumeenia ja Ungari piiri lähedal. Varem on see piirkond kuulunud ka Ungari ja Tšehhoslovakkia koosseisu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.