Talve keskmine õhutemperatuur oli ilmateenistuse andmetel -3,4 °C. Sama külm oli nii 1932/1933 kui ka 1944/1945 talv. Kuigi tavapäraselt on kõige külmem talvekuu veebruar, oli sel aastal selleks hoopis jaanuar, mil Eesti keskmisena oli õhutemperatuur -6,3 °C.

Suuresti oli selle taga eriliselt külm jaanuari esimene kolmandik. Alates 1922. aastast on jaanuari esimene kolmandik veel külmem olnud 11 aastal. Sel ajal mõõdeti ka talve minimaalne õhutemperatuur Jõgeva meteoroloogiajaamas näitas termomeeter 7. jaanuaril Jõgeva meteoroloogiajaamas -28,3 °C. Jaanuar tervikuna oli viimati nii jahe 2014. aastal.

Talve maksimaalne õhutemperatuur oli 7,6 °C, mis mõõdeti nii Vilsandi rannikujaamas kui ka Valga meteoroloogiajaamas, vastavalt 19. detsembril ja 25. veebruaril.

Kuigi detsembri esimesel poolel tekkis Lõuna-Eestis mitu päeva püsinud lumeladestus, murdes mitmel pool puid ja tekitas elektrikatkestusi, oli talve sajusumma siiski keskmisest viiendiku võrra väiksem ehk 132 millimeetrit.

Kagu-Eestis ja siin-seal Kirde-Eestis püsis lumikate sügise lõpust talve lõpuni ning ei olnud veel märtsi alguseks lagunema hakanud. Enamikes kohtades jõudis sügiselõpu lumi detsembri teisel poolel valitsenud sulailma ja kuu lõpu vihmasadude tõttu enamikes kohtades siiski sulada. Kõige paksem lumikate 45 sentimeetrit mõõdeti 16. veebruaril Tuulemäe sademete mõõtejaamas.

Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 100 tundi ehk 85 protsenti normist. Alates 1961. aastast on veel vähem päikest paistnud 17 talvel. Viljandi meteoroloogiajaamas registreeriti talve jooksul suisa 60 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki. Tundides mõõdetuna nägid nad päikest siiski enam kui Pärnu elanikud, kus paistis see talve jooksul vaid 76 tundi.

Vaata üksikasjalikku kokkuvõtet ilmateenistuse lehelt.