Vanusega tuhmuvad värvid
Nooremad ja vanemad inimesed näevad maailma erinevalt. Ühest küljest on vanematel inimestel suurem elukogemus, teisalt aga, nagu osutab äsja avaldatud teadusuuring, võivad vanemad inimesed näha maailma noortest natuke vähem värvikana.
Briti teadlased eesotsas Janneke van Leeuweniga Londoni Ülikoolikolledžist tegid katseid 17 terve nooremapoolse inimesega keskmises vanuses 28 aastat ja 20 terve vanemapoolse inimesega keskmises vanuses 64 aastat.
Katseisikutele näidati pimedas kambris ekraani pealt mitmesuguseid värve, igaühte viis sekundit. Teadlased mõõtsid samal ajal katseisikute silmaava suurust.
Laialt on tuntud nähtus, et silmaava laieneb hämarama valguse käes ja tõmbub heledamas valguses kokku. Kuid peale selle on teada ka nähtus, et kirkamaid ja kärtsumaid värvitoone nähes läheb ava kitsamaks, mahedamate ja pastelsemate toonide peale aga laiemaks.
Värvid, mida ses katses osalistele näidati, olid nelja kirkusastmega lilla, sinine, roheline, kollane ja punane ning ka neli halli varjundit. Ülitundlik kaamera tegi katseisikute silmaavast tuhat pilti sekundis.
Nii selguski tulemus: vanematel inimestel tõmbub silmaava kirgaste toonide peale vähem kokku kui noorematel. Eriti suur oli vanusegruppide vaheline erinevus rohelise ja lilla värvi puhul. Teisest küljest, puhtalt heleduse peale reageerisid noorte ja vanade silmaavad ühtemoodi.
Van Leeuwen ja kaasautorid järeldavad ajakirjas Scientific Reports, et tõenäoliselt muutub aju vanemas eas värvikirkuse suhtes tuimemaks.
Sellele, et vanemate inimeste meelest on värvid niiöelda vähem värvilised kui noorte hinnangul, on viidanud ka mõned varasemad teadusuuringud, kuid nüüdne on esimene, mis toetab niisugust tähelepanekut ka pupillomeetriliselt ehk silmaava läbimõõdu mõõtmise toel.
Üldiselt on küll teadusringkondades kaua aega enamasti eeldatud, et värvitaju on miski, mis elu jooksul pigem püsib.