Ukraina keel võidutseb ühismeedias
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on pannud ukrainlasi oma keelt kõrgemalt hindama – või vähemalt senisest märksa rohkem vene keelele eelistama.
Inglise ja Saksa teadlased on saanud suundumusele uut statistilist kinnitust, olles uurinud Ukrainas tegutsevate sotsiaalmeediakasutajate keelekasutust.
Daniel Racek Müncheni Ludwig Maximiliani ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid tehisaru appi võttes ligi 4,5 miljonit Twitteri säutsu, mida on postitatud enam kui 60 000 kontolt, mille valdajad on oma asukohamaaks märkinud Ukraina.
Säutsud olid postitatud 2020. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta oktoobrini, seega mitu aastat enne ja mitu kuud pärast täiemahulise kallaletungi algust.
Analüüs näitas pikaajalist tendentsi: ukrainakeelsete säutsude arv on suurenenud ja venekeelsete arv vähenenud. Tendents sai alguse juba enne täissõja algust ja on sestpeale ainult hoogustunud.
Analüüs näitas ka, et keelesiirde peamine põhjus ongi just see, et inimesed on otsustanud säutsumise keelt vahetada, mitte see, et niigi ukrainameelsemad inimesed on hakanud Twitterisse, nüüdse nimega X-i rohkem postitusi tegema, ja venemeelsemad vähem.
Racek ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Communications Psychology, et nähtuse taga on nende hinnangul inimeste teadlik keelepoliitiline valik ja soov agressiivsest Venemaast distantseeruda.
Paljud ukrainlased valdavad hästi nii ukraina kui ka vene keelt, kuid eriti just alates 2013. aastal puhkenud Euromaidani meeleavaldustest ja järgmisel aastal toimunud Krimmi annekteerimisest on oma keel saanud ukrainlaste jaoks üha tähtsamaks identiteedikandjaks.
Nüüd on meil selle kohta siis ka uut kindlat statistilist tõendust.