Uuringu autorite hinnangul sureb praegu igal aastal üle maailma ligi neli miljonit mõne seenega nakatunud inimest. Võrreldes 2012. aastal saadud uuringutulemustega on neid pea kaks korda rohkem. Kõrgema surmariski taga näevad uurijad eeskätt kaasuvaid haigusi, nagu HIV-d ja tuberkuloosi, mis organismi eelnevalt nõrgestavad. Samuti võib asi olla üha kasvavas seenevastases resistentsuses ning kiirete ja usaldusväärsete testide kehvas kättesaadavuses, vahendab Gizmodo.

Uue uuringu autori, Manchesteri ülikooli seennakkuste uurija David Denningi jaoks pole see esimene taoline uuring. Aastal 2012 tegi ta koos kolleegidega ülevaateuuringu, kuhu koondas kokku üleilmsed seenhaigustest tingitud suremuse andmed. Eeskätt huvitasid töörühma raskeid haigusi põhjustavad nakkused, mis tungivad kogu inimese organismi. Tookord hindas Denning kolleegidega, et igal aastal sureb otseselt või kaudselt seenhaiguste tagajärjel umbes kaks miljonit inimest.

Oma uues uuringus püüdis Denning hinnata seenhaiguste levikut ja neist tingitud suremust aastatel 2019–2021. Selleks vaatas ta üle kümneid aastatel 2010–2023 avaldatud uuringuid. Ühtekokku analüüsis ta nende põhjal enam kui 120 riigist kogutud andmeid.

Analüüsi põhjal hindab Denning nüüd, et igal aastal nakatub maailmas invasiivsete seennakkustega umbes 6,5 miljonit inimest. Nakatunutest sureb aastas umbes 3,8 miljonit inimest. Ühtlasi leidis Denning, et neist surmadest saab umbes 2,5 miljonit juhtumit panna otseselt seente süüks. Konteksti mõttes näitas teine hiljutine ülevaateuuring, et kõik nakkushaigused kokku nõuavad aastas otseselt või kaudselt umbes 14 miljonit inimelu.

Meditsiinivõitude kahe teraga mõõk

Enamasti jäävad inimesed haigeks viirus- ja bakteriaalse nakkuse tõttu, samas kui seened pole kohastunud inimest haigeks tegema sedavõrd hästi. Enamik seeneliike hukkub soojas inimkehas kiiresti. Ühtlasi suudab inimese immuunsüsteem seennakkusi väga hästi tõrjuda.

Viimastel aastakümnetel esineb seennakkusi sagedamini mitmel põhjusel. Näiteks saavad inimesed uute ravimite toel elada doonorilt saadud elundiga või tulla toime varem eluohtlikeks loetud krooniliste haigustega. Nende edusammude hind on aga muu hulgas nõrk immuunvastus. Osa teadlasi oletab sedagi, et kliimamuutus annab teatud seeneliikidele eelise. Liigid nagu Candida auris taluvad üha paremini kõrget temperatuuri, mistap on neil kergem ka inimesi nakatada.

Praegusaja seennakkustega seotud surmade taga on David Denningi sõnul sageli muud tervisemured. Näiteks nakatub igal aastal umbes kaks miljonit inimest kopse kahjustava Aspergillus'e seenega, misjärel tekib neil aspergilloos. Neist sureb omakorda umbes 1,8 miljonit inimest. Denningi hinnangul saab aspergilloos saatuslikuks just neile, kes kannatavad juba krooniliste kopsuhaiguse, kõri- või verevähi või tuberkuloosinakkuse all või siis saavad muul moel intensiivravi.

Ühtlasi arvatakse, et laiemalt on seennakkused seotud umbes pooltega igal aastal registreeritud kehvasti ravitud HIV-i ja aidsist tingitud 600 000 surmast. Välistatud pole seegi, et Denningi pakutud suurusjärk alahindab tegelikkust. Nimelt ei arvestanud ta koroonapandeemia võimaliku mõjuga – ülekoormatud haiglates esines suuri seennakkuste puhanguid.

Denningi sõnul saanuks nii mõnegi neist surmadest ära hoida, kui arstid suutnuks paremini seenhaigusi ennetavalt tuvastada. Paraku ei leia praegused diagnoosivahendid tema sõnul seennakkusi alati üles ka siis, kui arst nende olemasolu kahtlustab. Ühtlasi on seente vastu saada suhteliselt vähe ravimeid ja osa eoseid õppinud juba neidki arstimeid üle kavaldama.

Nii käibki teadlastel töö uute ravimite ja ennetavate vaktsiinide kallal. Denningi sõnul oleks vaja ka täpsemaid ja paremini kättesaadavaid teste – vastasel korral võib seenhaigustest saada inimkonnale üha suurem oht. 

Teadustöö ilmus ajakirjas The Lancet Infectious Diseases.