Lugeja küsib: millised seened ja miks kevadel kasvavad?

Paljudele tuleb ilmselt üllatusena, et seeni võib metsast leida ka kevadel. Miks jääb aga enamik seeneliike sügist ootama ja oma viljakehi enne suve tulekut välja ei aja? Novaatorile andis aru Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo.
"Hästi ei olegi aru saadud, miks seened pigem sügisel viljuvad ja kevadel on vaid üksikud spetsiifilised liigid. Ilmselt tasub seda vaadelda võrdluses taimedega, kes samuti viljuvad pigem sügisel – mõni varem, teine hiljem," sõnas Tedersoo.
Tema hinnangul võib spekuleerida, et sügisel viljudes üritavad seened vältida suvist põuaaega, mis pole soodne eoste idanemiseks ja kasvamiseks. Sellele viitavad ka troopikas tehtud uuringud, kus seened viljuvad eelkõige vihmaperioodi algul, mitte selle lõpus.
Üksikutel juhtudel võivad kevadel pea maa seest välja pista ka sügisseened. Sel juhul on enamasti tegu hilissügiseste lagundajatega. Väga soojal kevadel pole aga ka mingi ime kohata mai lõpus metsa all varasügisesi seeni.
Samas on kevadistel seentel Tedersoo sõnul ka teatav konkurentsieelis. Nimelt on enamik neist psührofiilsed ehk jahedalembesed. See tähendab, et nende niidistik kasvab jahedas kiiremini kui suvistel ja sügisestel seentel.
Millised on eesti peamised kevadseened ja kas neist mõni ka süüa kõlbab?
Leho Tedersoo sõnul on Eesti metsade kuus kõige huvitavamat kevadseent järgmised:
Limatünnik – hakkavad kasvama juba lume sulades hilistalvel ja viljakehade kasvuaeg lõpeb tavaliselt aprillis. Limatünnik eelistab kasvamiseks samblarikkaid vanu metsi. Soodsamatel aastatel võib neid ühest kohast leida sadu. Kuigi limatünnik on paigatruu, võib nende viljakehade hulk aastast aastasse märkimisväärselt kõikuda. Seene tunneb ära tema vaadikujulise pruunika viljakeha järgi. See on täidetud sültja massiga, mida katab kausjas eoslava. Limatünnik on looduskaitse all ja söögiks kõlbmatu.

Verev karikseen – hakkavad kasvama juba lume sulades hilistalvel ja kasvuaeg lõppeb aprillis. Karikseen kasvab kõige paremini kõdunevatel lehtpuuokstel niisketes metsades. Seene tunneb ära selle erkpunase kausja viljakeha järgi. Verevat karikseent loetakse küll Eestis söögikõlbmatuks, kuid Tedersoo sõnul maiustavad sellega mitmed rahvad.

Kogritsalised – hakkavad kasvama mai alguses liivastes männikutes või päikesepaistelistel raiesmikel toomingate õitsemise aegu. Kogritsa tunneb ära selle iseäraliku aju tekstuuri meenutava pruuni voldilise viljakeha järgi. Seen on toorelt väga mürgine, kuid kahekordsel kupatamisel söödav. Keetes tasub akent lahti hoida. Välisel vaatlusel on kogritsat lihtne segi ajada mürkli ja kurreliga. Kui kogrits aga pooleks lõigata, tunneb selle ära kokku kasvanud iseäraliku kübara serva ja jala poolest.
Peamiselt tarvitatakse toiduks kevadkogritsat ja hiidkogritsat. Neist viimane on heleda pruunikas-ookerja kübaraga ja kasvab lubjarikka mullaga segametsades okaspuukändude lähedal. Hiidkogritsas leidub samu mürkaineid, mis kevadkogritsas, kuid vähem.

Mürklid – hakkavad kasvama mai alguses. Seent võib leida näiteks parkidest, metsatukkadest, aedadest ja puisniitudelt. Mürkli tunneb ära selle omapärase kärge meenutava kübara järgi. Värv võib ulatuda erksast ooker-kollasest isegi tumepruunini. Seene jalg on valkjas ja seest õõnes. Mürklid on hinnatud söögiseened, mida võib süüa ka toorelt. Mürkel muutub mürgiseks, kui süüa seda koos alkoholiga.

Kurrel – hakkab kasvama mai alguses niisketes haavikutes. Seene kübar on pruunikaskollane ja sooneline, meenutades aju tekstuuri. Kurrelit on lihtne segi ajada mürkli ja kogritsaga. Erinevalt neist kahest aga ei toetu kurreli kübaraserv jalale, vaid kasvab vabalt. Seen on söödav, kuid sarnaselt mürkliga koos alkoholiga ohtlik.

Kevad-võluheinik – hakkab kasvama mai keskel ja viljakehad võivad kuiva kevade korral ilmuda maapinnale ka suvel või isegi hilissügisel. Seen kasvab parkides, heinamaadel, puisniitudel ja rohtunud metsades, eelistades lubjarikast pinnast. Seetõttu esineb teda kõige rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Kevad-võluheiniku kübar on määrdunud- või kreemjasvalge ja seenel on jahu lõhn. Tegu on hinnatud söögiseenega.
