X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Loodushariduse spetsialist: kägude petturlust kannustab evolutsioonitarkus

Ehkki kägude komme muneda oma munad teiste lindude pessa võib tunduda inimestele võõristav või isegi vastik, on selle taga püüe saada järeltulijaid võimalikult väikese energiakuluga, märgib Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist Heiko Kruusi.

Kruusi sõnul muneb maailma 150 käoliigist mune teiste lindude pessa umbes 50–60. "llmselt on seal mingisugune evolutsiooniline tarkus kogunenud, mis võimaldab neil nii-öelda energiasäästlikumalt läbi ajada. Väga palju maailma asjad võib tegelikult taandada lihtsatele loodusseadustele. Neist üks on seotud alati energiaga. Pesa ehitamine, selle ülalpidamine ning pärast haudumine ja poegade eest hoolitsemine on nagu väga energiarikas," sõnas spetsialist saates "Hommik Anuga".

Nõnda ei tohiks tema hinnangul vaadata viltu sellele, et Ornitoloogiaühing kuulus käesoleva aasta linnuks just käo. Aasta lind ei ole niivõrd auamet, nagu meil on suure au sees rahvuslind, suitsupääsuke. Ornitoloogiaühing tahab juhtida inimeste tähelepanu konkreetselt ühele linnule või lindude rühmale ja tuua seda aastaks tähelepanu keskpunkti. Ühe põhjusena on tema kohta on vähe teada," viitas Kruusi.

Kui käo kukkumise suudab ära tunda ilmselt iga Eestis elav inimene, siis näiteks pole täpselt teada, kus Eestis käod talvituvad. Seeläbi on plaanis sel aastal kinnitada viie Eesti käo külge GPS-saatjad, et küsimusse selgust tuua. "Laias laastus on Euroopa kägude kohta teada, et nad võiksid minna Sahara kõrbest lõuna poolt ja nemad võivad ka sinna minna, kuhu tuleb kokku suurem osa maailma kägudest," sõnas spetsialist.

Palju rohkem on teada ka pesaparasitismi kohta, mida käod oma järeltulijate saamiseks rakendavad. Näiteks võib üks emaskägu muneda pesitsusaja jooksul 20, mõne teate kohaselt isegi 50 muna. "Ühe omadusena suudab ta sinna juurde oma muna kinni hoida umbes ööpäeva, passides täpselt seda õiget hetke, millal on seda sobilik poetada. Ta natukene haub seda, mis on käole jälle kasulik, et tema poeg sünniks pesakonnas esimesena," märkis Kruusi.

Loodusvaatlejad on ka kirja pannud juhtumeid, kus käod oma välimusega pesa pununud linnu selle pealt ära hirmutab, et sinna oma muna poetada. Sellistel puhkudel ulatab mõnikord oma abikäe ka isaskägu. Kruusi lisas, et käo munad on linnu suurusega arvestades võrdlemisi väikesed. "Ta muneb isegi niisuguse suhteliselt väikese linnu nagu käbliku pessa," viitas spetsialist.

Evolutsioonilise võidujooksu käigus on kujunenud siiski terve hulk linnuliike, kes suudavad käo mune oma pesas ära tunda. Tinglikult kasutatakse nende kohta mõistet käosulased. Eestis elab selliseid liike 10–15. "Kui nad näevad midagi kahtlast, siis nad üsna paljudel juhtudel kasutavad nad oma taktikat, et seda käopoega mitte välja haududa," sõnas Kruusi. Nad võivad muna pesast alla lükata, pesa maha jätta või ehitada käo muna peale sootuks pesakihi.

Vaatamata liigi elukommetele leidis Heiko Kruusi, et käod on võrdlemisi kaunid. "Vaadake, kui ilusad kollased silmad tal näiteks on. Need säravad lausa," sõnas spetsialist. Samas nentis, et teatav petturlus on kirjutatud sisse ka linnu välimusse. Nii sarnaneb ta oma kollaste silmade, vöödilise kõhualuse, pika saba ja lennusiluetiga raudkullile.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Hommik Anuga"; küsis Anu Välba

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: