Põhjamaade ja Eesti uuring toetab õlavarreluu mittekirurgilist ravi
Põhjamaade ja Eesti ortopeedide koostöös valminud teadusuuring näitab, et 60-aastased ja vanemad patsiendid, kellel on õlavarreluu ülaosas isegi tugevalt killustatud luumurrud, võivad taastuda ilma operatsioonita sama tõhusalt kui kirurgilise sekkumisega.
Teadusuuringusse kaasati õlavarreluu ülaosa killustunud ja nihkunud luumurdudega patsiendid. Tavaliselt on nihkunud õlaliigese piirkonna murde ravitud operatsiooniga, mille käigus kasutatakse luu anatoomiliseks taastamiseks plaati või naela. Mõnikord asendatakse õlavarreluu pea proteesiga. Uue uuringu käigus asetati patsiendile aga operatsiooni asemel lahas ja korraldati juhendatud füsioteraapia.
Uuringus osales 160 patsienti, kes määrati juhusliku valiku alusel mittekirurgilisele ravile lahasega või kirurgilisele ravile plaadi või poolproteesiga. Patsiente jälgiti kaks aastat. Uuring viidi läbi rahvusvahelise koostööna kuues haiglas, kus vastutavad uurijad olid Soomest – Tampere Ülikooli haiglast ja Kesk-Soome keskhaiglast Jyväskyläs.
"Uuringu tulemused seavad kahtluse alla arusaama, et õlaliigese piirkonna luumurdude ravi parimad tulemused saavutatakse luumurdude kirurgilise raviga. Tulemused on olulised nii patsiendi riskide aspektist kui ka majanduslikult," märkis juhtivteadur, dotsent Antti Launonen Tampere ülikooli haiglast.
Uuringus osalenud patsientidel soovitati ja lubati hakata oma kätt kasutama nii palju, kuni see valu ei tee: ei olnud vajadust oodata operatsiooni ja sellele järgnevat haava paranemist. Patsiendid kandsid lahast kolm nädalat ning luumurru paranemine toimus ligikaudu kolme kuuga.
Õlavarreluu ülaosa luumurrud esinevad eakatel sagedamini kui noorematel inimestel. Need luumurrud tekivad tavaliselt otse õlale kukkumisel. Sageli tekib vigastus kodus või õues kukkumisel, näiteks libisemisel.
"Uuring on oluline, sest tegemist on sageduselt neljanda osteoporoosi taustal tekkiva murruga. Olen absoluutselt nõus doktor Antti Launoneniga, et kui meil on ravivõtted, mis on patsiendile turvalisemad ja majanduslikult efektiivsemad, siis tasub neid järgida," sõnas ortopeedia professor Aare Märtson.
Uuringus osalesid lisaks Tampere Ülikooli haiglale ja Kesk-Soome keskhaiglale Karolinska Ülikooli haigla ja Uppsala Ülikooli haigla Rootsist, Viborgi Regionaalhaigla Taanist ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum Eestist. Tartu Ülikooli Kliinikumis vastutasid uuringu ja patsientide ravi eest ortopeediakliiniku arstid dr Kaspar Tootsi ja professor Aare Märtson.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas PLOS Medicine.
Toimetaja: Airika Harrik