Viigimaa sõnul on eluviisi mõju tervisele paradoksaalne: "Madalama haridusega inimesed liiguvad rohkem, kuid väiksema sissetulekuga inimesed on samas kehvema tervisega. Häirekelladeks on suitsetamine, kehva toitumine ja viletsaid elutingimused." 

Sarnane seaduspära kehtib kardioloogi sõnul sotsiaalmajanduslike klasside puhul. Näiteks kõrgema sissetulekuga inimeste eluiga on pikem kui majanduslikult ja sotsiaalselt vähemkindlustatutel. Samuti on madalama sissetulekuga inimeste juurdepääs tervishoiuteenustele viletsam ning üldiselt on nad rikastest ja kõrgharitutest rohkem haiged. 

Kardioloogi väitel mõjutavad inimeste tervist ka elukeskkond ja piirkond. Näiteks Eestis on kõige kehvemad tervisenäitajad Ida-Virumaal, kus on ka kõige kõrgemad keskkonnasaaste näitajad. "Üldiselt on äärelinnas paremad tervisenäitajad kui kesklinnas, mida mõjutavad nii õhusaaste kui müra. Näiteks kui pandeemia ajal vähenes lennuliiklus ja sellest tingitud reostus, muutusid paremaks lennujaamade lähedal elavate inimeste vererõhunäitajad," selgitab Viigimaa.

Professori sõnul tuleb tervist säästmiseks end rohkem liigutada. Näiteks pikalt istumine kahjustab lülisammast ning tekitab veres muutusi, mis suurendavad vererõhku, trombiohtu ja lupjumise tõenäosust. "Vale on arusaam, et kümme tundi istumist kompenseerib kahetunnine trenn – see ei suuda likvideerida päeva jooksul tekkinud istumiskahju," lisab Viigimaa. 

Tervislikest töökohtadest soovitab Margus Viigimaa inimestel valida professori, teadlase, lilleseadja, joogainstruktori, ametniku ja aedniku ametite vahel. 

Kõik see ning enamgi veel on arstidel ja teadlastel südamel. Sestap toimubki 10. novembril Tallinna sateroskleroosi teemaline konverents "Baltic-Ukrainian Atherosclerosis Conference 2023".