Andragoogika on teadusharu, mis tegeleb täiskasvanute õppimise ja õpetamisega. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pedagoogika õppejõud Agda Grahv tõi välja, et täiskasvanuid ei saa õpetada samamoodi kui lapsi. Ta selgitas, et täiskasvanud õppijate jaoks on oluline saadavate teadmiste praktiline rakendatavus. "Täiskasvanud õppija ei õpi tulevikuks ette, vaid soovib kohe reaalset tulemust näha," ütles ta.

Samuti märkis ta välja, et hiljem edasi õppima läinud või end täiendkoolitav inimene on oma õppimise eesmärgistanud ja teinud  õppima asumiseks teadlikke valikuid. "Täiskasvanud õppijatel on väga kõrge sisemine motivatsioon, sest õpe on ju vabatahtlik," sõnas Grahv.

 Õppija võib olla rohkem ekspert kui õpetaja

"On täiesti normaalne, et õppimisprotsessis on keegi õppijatest rohkem ekspert kui õpetaja. Eksperdid tuleks kaasata õppimisprotsessi, see on ainult kasuks," annab Grahv nõu.

Samas võib see kaasa tuua murekohti, kui täiskasvanud õppijad tulevad suurema kogemustepagasi ja nn väärtushinnangute seljakotiga. "Võib tekkida väärtuskonflikt, kuna inimestel on tugev kalduvus eirata ideid, mis ei sobi nende väärtustega. Selleks, et uus harjumus vana harjumuse peale tekiks, on vaja õpetaja oskuslikku suhtlemisoskust. Võib-olla juhtida õppija tähelepanu sellele, et see on nagu vaarikapõõsas vaarikate korjamine: kui nina ees tundub, et marju enam ei ole, muudad natukene distantsi või vaatenurka ja tulevad uued marjad esile," soovitab Grahv.

 Aega ei tohi kuritarvitada

Täiskasvanud õppija põhitegevus ei ole enamasti õppimine. Ta teeb seda töö, pere ja muude hobide kõrvalt. Ajaplaneerimine on siin väga oluline. "Õppija aeg on väärtuslik ressurss ja seda ei tohi kuritarvitada," lausus Grahv.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogika dotsent Larissa Jõgi kiitis mikrokraadide ideed. "Arvestades täiskasvanud inimese eluteed ning tihedat tööd ja elu, on see väga uus ja atraktiivne vorm täiskasvanu formaalõppes." Jõgi tõi välja, et mikrokraadid on tore lahendus just sellepärast, et varasemalt sotsiaalselt aktsepteeritav koolituse vorm enam ei toimi.  "Inimesed ei tule enam koolitustele," tõdes ta.

Sama meelt oli ka Grahv: "Kui asud ümber õppima ja sind ootab näiteks rakenduskõrghariduses nelja-aastane õpe, siis see võib tunduda pisut hirmutav." Ta nentis, et pika õppe puhul võib see teekond näida rohkem nagu kärestikuline jõgi, kui Tallinn-Tartu sirgelt kulgev maantee. "Kui sa aga tead, et omandad mikrokraadi 2023. aasta sügissemestriga, siis on sul eesmärk ikkagi rohkem näha. Ja vot nendest väikestest juppidest saad sa teha endale ümberõppe," ütles ta. 

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Greta Perolainen, Merili Mihkelsaar, Kadri Tillemann, Annely Kasela.