Karjääripööre võib tulla suuremast eneseteadlikkusest
Mõne analüüsi kohaselt pole umbes 80 protsenti 2030. aastal olulistest ametitest veel praegu olemaski. See muudab koolipingis omandatu vaid vundamendiks, millele terve oma ülejäänud elu kaardimaja ehitada ja seetõttu on ka karjääripöörded üha sagenenud.
Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor Maris Zernand-Vilson rääkis, et sagenenud karjääripöörded võivad tulla inimeste suuremast eneseteadlikkusest. Inimesed on hakanud end rohkem analüüsima, väärtustama ja selgemini aru saama, mis on nende vajadused. "Me tuleme ühiskonnast, kus sa pidid kellegi standardite järgi sobima. Nüüd mõeldakse aga rohkem sellele, kes ma olen ja mida ma tegelikult tahan, " ütles ta.
Õpetades juhindub Zernand-Vilson põhimõttest, et inimeste potentsiaal on tohutu. Ta küsib endalt, kuidas saaks luua sellised tingimused, et inimesed seda potentsiaali ka ära kasutaksid.
Nii nagu Hunt Kriimsilmal oli üheksa ametit, on ka elukestev õppija ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane Krista Paabusk oma elus palju erinevaid ameteid proovinud.
"Ma olin 25 aastat peale kooli lõpetamist usku, et mul ei ole kõrgharidust vaja. Ma pigem käisin koolitustel, täiendasin ennast ja mul nagu ei olnudki eriala," sõnas ta. Paabusk lõpetas müüja kutse, aga reaalne õppimine toimus ikkagi tööle asudes. Ühel hetkel tundis ta aga, et mõned uksed on ikkagi kinni.
Paabusk töötas pikalt müügivaldkonnas, kuni ühel hetkel tundis, et hakkab läbi põlema. "Ma ütlesin endale, et palun ainult mitte müüki, ma tahan teha midagi, mis on loominguline," rääkis ta. Lapsepõlves meeldis talle väga käsitööd teha, aga vahepeal oli see hobi kuhugi ära kadunud.
Just siis, kui ta jõudis mõelda, et oleks aeg midagi muud proovida, jäi ta töötuks. "Ma olen nii tänulik endisele ülemusele, kes ütles, et ära homme tule. Ma sain sealt selle muutmise vajaduse, sest tegelikult töö ju meeldis mulle. Nii raske on ära tulla, kui töö meeldib, aga samas silmad ei sära," lausus ta.
Mure töö ja kooli ühildamise pärast
Kui Krista Paabusk töö kaotas ja õppima asus, tekkis tal mitmeid uusi muremõtteid. "Kes siis arved maksab? Kuidas üldse tööandja sellesse suhtub, kui ma olen mingid päevad töölt eemal ja käin koolis?" tõi Paabusk välja mõned mõtted, mis tal sel ajal peas keerlesid.
Tema lahendus olukorrale oli see, et hakkas oma aja peremeheks ehk siis asutas hoopis oma ettevõtte. "Taotlesin ettevõtlustoetust, sain selle ja siis ei olnud enam tagasiteed, sest keegi oli mulle ju raha andnud! Pidi hakkama tegutsema," sõnas ta.
Peale ettevõtlusega alustamist läks Paabusk kõigepealt Räpina aianduskooli tekstiilkäsitööd õppima. "Tegin oma käsitööstuudio Tartus ja ma arvan, et mul hakkas päris hästi minema. Siis tuli koroona ning kõik asjad pandi kinni, huviringid eriti," meenutas ta.
Seejärel läks ta tööle töötukassasse ja sai aru, et spetsiifiline haridus on ikkagi tähtis. "Hästi kurb oli kuulata, kuidas 40-50-aastane inimene, kes on pikalt ühes kohas töötanud, ei saa tööle, sest tal pole kõrgharidust," meenutas ta. Paabusk tõi välja, et ühel hetkel oleks tema ka olnud see, kelle ees oleks uksed kinni jäänud.
"Kooli minnes ma kartsin, et olen kõige vanem," kirjeldas Paabusk. Hirm aga osutus asjatuks nii Räpina aianduskoolis kui ka Viljandi kultuuriakadeemias kogukonnaharidust õppides. "See, et me oleme eri vanustes, hoopis täiendab seda rühma. On näha, kuidas generatsioonid põrkuvad ja arusaamad on erinevad. Ma ei kujutaks ette, et me oleks kõik seal 18-aastased või siis vastupidi 50-aastased," rääkis ta.
Krista Paabuski soovitused uuesti õppima asumiseks:
- Tee eelkõige endale selgeks, mis sind päriselt huvitab. Sellega tulebki tegeleda ja täpselt nii hästi, kui suudad;
- Näe võimalusi, mitte takistusi;
- Ole valmis ka ebaeduks. Niikuinii läheb midagi valesti, aga ära anna ruttu alla. Millegipärast on eeldus, et kõike peab kohe hästi oskama, aga see ei ole tõsi;
- Ära võrdle ennast teistega, et oled liiga noor või liiga vana, pole üht või teist haridust;
- Õppimine on keeruline, loeb uudishimu ja tahtmine. See on oluline teadmiste-oskuste vundamendi ladumiseks, sest kui sa teed ainult ühte asja kogu aeg, siis asjad ongi ühtemoodi. Sa pead andma endale võimaluse teha teisi asju ka.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Greta Perolainen, Merili Mihkelsaar, Kadri Tillemann, Annely Kasela.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: Raadio 2 "Piltlikult öeldes"