Tartu Ülikooli Aasia keskuse teadurid uurisid India, Hiina ja Singapuri poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõju Eestile. Just need kolm komponenti moodustavad pehme jõu, millega suurriigid mõjutavad teisi rahvusvahelistes suhetes osalejaid. Pehme jõud tähistab seega riigi omadusi, mis muudavad selle teiste riikide jaoks atraktiivseks. Pehme jõud vastandub kõvale jõule, mis hõlmab peamiselt survestamist, sõjalise võimu kasutamist ja muud vaenulikku tegevust.

Analüüsist selgub, et kuigi Hiina ja India on geopoliitilised rivaalid, ei konkureeri nad Eestis pehme jõu edastamisel. Riikide välispoliitilised strateegiad on teistsuguse piirkondliku fookusega kui Kesk- ja Ida-Euroopas ning Põhjamaades.

"Hiina ja India on kaks maailma suurimat riiki, kellel on ambitsioonid muutuda globaalseks jõuks ning suurendada enda poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist rolli nii vahetus naabruses kui ja väljaspool seda. Sellistest ambitsioonidest lähtuvalt pakub ka Eesti ja ümberkaudne piirkond neile huvi. Samas mitte kuigi üllatavalt on mõlema riigi prioriteet siiski nende vahetu ümbrus ehk Lõuna- ja Kagu-Aasia," ütles uuringu üks koostajatest Agnieszka Nitza-Makowska ERR-ile.

Nii jätavad loetletud riigid Eestisse vaid vaevumärgatavaid jälgi, isegi kui nende ambitsioonid on tegelikult suuremad. Kuigi eksperdid, teadlased, valitsused ja ühiskonnad on kogu maailmas eriarvamusel, kas Hiinat võib pehmeks jõuks pidada, paigutas Global Soft Power Rank 2022. aastal Hiina maailma neljandaks pehmeks jõuks USA, Ühendkuningriikide ja Saksamaa järel. India jäi vastavas järjestuses 29. kohale.

Hiina pehme jõu teravad servad Eestis

Hiina kohalolek Eestis on uuringu autorite hinnangul India omast palju tugevam. Siiski pole nende sõnul kuigi tõenäoline, et see riik võiks oma autoritaarsete omaduste ja teravate võimupraktikate tõttu eestlaste südamed ja meeled võita. See võimaldab Indial, mis on endiselt seotud demokraatlike traditsioonidega, Eestis ja ümbritsevas piirkonnas käiku lasta tõhusaid pehme jõu strateegiaid.

Hiina pehme jõu peamised allikad hõlmavad sealset traditsioonilist kultuuri ja väärtusi, välispoliitikat ja arengumudelit. Ühtlasi avaldab see mõju näiteks teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisektorile. Eesti on Hiina "pehmete" lähenemiste suhtes üsnagi ettevaatlik. Näiteks on Eesti kutsunud lääneriike üles investeerima taristusse, et konkureerida Hiina algatatud Siiditee projektiga, mida peetakse Hiina pehme jõu vahendiks.

Samuti lahkus Eesti 2022. aasta augustis Pekingi loodud ning Kesk- ja Ida-Euroopa maakondadele mõeldud foorumist 16+1. Põhjuseks oli Hiina seisukoht Ukraina sõja küsimuses, aga ka täielik kasuteguri puudumine. Eesti eeskujul lahkusid foorumist Läti ja Leedugi. "Peking kipub looma suurel hulgal mitmesuguseid algatusi ja koostööprojekte, eriti globaalses lõunas, aga jätab need seejärel unarusse. Selline koostöö formaat Eestile ja teistele Euroopa riikidele arvatavasti ei sobi," täheldas Agnieszka Nitza-Makowska.

"Meie varasemad uuringud on näidanud, et Eesti valitsus, aga ka avalikkus üldisemalt seostavad Hiinat inimõiguste rikkumisega. Samuti peab Eesti mitmeid pehme võimu vahendeid nagu teadusesse ja tehnoloogiasse investeerimist Hiina puhul pigem kõva jõu vahendiks," sõnas Nitza-Makowska. Samas võib täheldada tema sõnul ka pragmaatilist lähenemist: Eesti peab Hiinat oluliseks kaubandus- ja koostööpartneriks.

"Seda on eelkõige näha diplomaatilises läbikäimises. Küll aga on diplomaatilised suhted hakanud pärast 2020. aastat hääbuma," lisas poliitikateadlane.

Kultuurivaldkonnast toovad uuringu autorid välja, et Hiina sümbolid on viimastel aastatel Eestis üha nähtavamaks muutunud, kuna kaks riiki süvendavad oma majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid. Alates Hiina lohe embleemist, mis kaunistab Hiina saatkonda Tallinnas, kuni kaubanduskeskustes ja turismipiirkondades olevate hiinakeelsete siltide ja reklaamideni, on Hiina sümbolid muutunud uuringu järgi Eesti maastiku lahutamatuks osaks.

Näiteks Hiina loomamärgid, mida seostatakse sünniaastast lähtuvalt erinevate isiksuseomaduste ja saatusega, on muutunud populaarseks kujunduselemendiks Eesti turismipoodides müüdavatel ehetel ja muudel suveniiridel. Hiina feng shui tava, mis põhineb ideel, et inimese keskkonnakorraldus võib mõjutada tema tervist, rikkust ja õnne, on samuti Eestis kanda kinnitanud. Mõned eestlased on võtnud feng shui põhimõtted kasutusele nii oma kodus kui ka töökohas.

Kuna Hiina sümbolite levik Eestis on kahtlemata seotud Hiina kasvava majandusliku ja kultuurilise mõjuga kogu maailmas, peegeldab see ka kaasaegse ühiskonna üha mitmekultuurilisemat olemust. Kuna aina rohkem inimesi reisib ja suhtleb piiriüleselt, muutub kultuurivahetus ja erinevate traditsioonide segunemine üha tavalisemaks.

Eestis juurduvad India vaimsed ja religioossed kultuurimõjud

India pehme jõu peamised allikad on demokraatlikud poliitilised väärtused, traditsioonilised väärtused ja uskumused ning rahvakultuur. Hoolimata hiljutisest demokraatia allakäigust Indias, mida näitab Freedom House'i 2021. aasta ülemaailmses vabaduse edetabelis "vabalt" staatuselt "osaliselt vabale" langemine, on India ja Euroopa liberaalsete demokraatlike riikide vahel demokraatlike väärtuste osas siiski teatav sünergia.

Seetõttu on Indial võimekus tõusta pehme jõuna nii Eestis kui ka Kesk- ja Ida-Euroopas ning Põhjamaades, eriti autoritaarsete suunanäitajate, nagu Hiina ja Venemaa arvelt. Eestis võib India pehmet jõudu pidada uuringu autorite hinnangul siiski vaevumärgatavaks. Küll näitab India kasvavat huvi Eesti vastu 2021. aastal Tallinnas avatud saatkond, mis projietseerib India pehmet jõudu.

Tugevamalt juurduvad Eestis India uskumused ja rahvuskultuur. Kultuuriväärtuste vahetus spirituaalses ja religioosses valdkonnas on analüüsi järgi tohutu ning üha kasvav. Näidetena võib välja tuua jooga, tantra ja ajurveeda ehk India traditsioonilise meditsiini plahvatusliku populaarsuse. See märgib teatavat budistlike ja hinduistlike väärtuste levikut Eestis. Uskumusi ja rahvakultuuri võib pidada aga pehme jõu kõige pehmemaks otsaks.

Tallinnas ja teistes linnades tegutseb palju erinevaid India päritolu traditsioone praktiseerivaid rühmi ja religioosseid kogukondi. Lisaks kõige tuntumale, ISKCON-ile (Hare Krishna), on nendeks ka mnitmed teised, transtsendentaalse meditatsiooni rühmad (Maharishi Mahesh Yogi), Satya Sai Baba järgijad ning lõdvalt organiseeritud rühmad Shakti keskuse, Shiva keskuse jt ümber. Ühtlasi leiab Eestist mitmeid budistlikke instituute, nagu Drikung kagyu keskus, Valuste keskus jne.

Singapuri pehme jõud

Singapuri pehme jõu tõhusaim vahend on sealne haridussüsteem. Riigi ülikoolid kuuluvad maailma paremate akadeemiliste asutuste hulka ja sealsed koolid on PISA järgi samuti kõrgel tasemel. Erinevalt Indiast ja Hiinast ei proovi Singapur Eestile oma pehmet jõudu avaldada. Küll aga tunneb Eesti Singapuri vastu suurt huvi. Viimastel aastatel on Eesti ametlikul tasandil selgeid jõupingutusi teinud, et muuta oma nimi võimalike Singapuri partnerite jaoks paremini äratuntavaks ja kütkestavamaks.

Eesti ja Singapuri peamised koostöövaldkonnad on nii valitsuse kui ka ettevõtete digitaliseerimine, investeeringud idufirmadesse ning kaitsekoostöö. Eesti suurt huvi võib pidada ka näiteks Singapuri pehme jõu tõhususest. Eesti paneb suurt rõhku samadele valdkondadele, lisaks on väikeriikidel ühine seisukoht maailmamajanduses.

Analüüs näitab, et Eesti ja Singapuri kui väikeriikide ja digitaalsete tiigrite sarnasused võivad valitsusi lähendada ja aidata kaasa kodanikevahelistele sidemetele. Lisaks võib seda sidet tugevdada Singapuri otsus ühineda lääneriikide blokiga Venemaa agressiooni vastu Ukrainas, erinevalt Hiinast ja Indiast, kes on võtnud neutraalsema positsiooni.

Kokkuvõttes võib öelda, et Singapuri puhul on tema kohalolek Eestis veel tagasihoidlik, kuid kasvamas, eriti digitaalsetes lahendustes, hariduskoostöös ja julgeolekutehnoloogias.

Sisseränne impordib pehmet jõudu

Uuringu tulemused näitavad, et Indiast ja Hiinast Eestisse saabuvate uussisserändajate voog kasvab. Aastal 2020 moodustasid Hiina kodanikud 10,5 ja India kodanikud 8,9 protsenti kogu riigi välismaal sündinud elanikkonnast. Kogukonnad toimivad uute sisserändajate jaoks magnetina tänu oma toetavatele võrgustikele ja kultuurilise kuuluvuse tundele. Selle tulemusel on Hiina ja India kodanike sisseränne Eestisse viimastel aastatel pidevalt kasvanud.

Paljud Hiina ja India sisserändajad Eestis on kõrgharitud, olles saanud akadeemilise kraadi tehnilistes valdkondades. Nii töötavad nad ka kõrge kvalifikatsiooniga töökohtadel eelkõige tehnoloogiatööstuses, mis on magnetiks Hiina ja India ettevõtete jaoks.

Eestis tegutseb India ja Hiina omanduses olevaid ettevõtteid võrreldes teiste riikidega siiski üpris vähe. Samas on need kasumlikud ja tegutsevad strateegiliselt olulistes sektorites nagu IT, tehnoloogilise infrastruktuuri arendamine ja kaugside.

Hiina ja India ettevõtete kasvav äritegevus Eestis kujutab samuti pehme jõu allikat. See võimaldab neil parandada oma üleilmset mainet, tutvustada oma tehnoloogilist võimekust ja edendada kultuurivahetust. Kuna Hiina ja India jätkavad oma majandusliku esindatuse laiendamist Eestis, kasvab tõenäoliselt ka nende pehme jõu ulatus. Ettevõtted nagu Huawei, Tencent Estonia ja HCL Technologies teevad aktiivselt koostööd teaduskeskuste ja ülikoolidega, mis näitab nende pühendumust teadmiste vahetamisele.

Paljusid Hiina sisserändajaid meelitavad haridusvõimalused, samas kui India sisserändajaid motiveerib eelkõige perekonna taasühinemine. Uute sisserändevoogude kasvutrendi võib seostada tugevate sidemetega Hiina ja India väljakujunenud diasporaas, kellel on Eestis suhteliselt kõrge ja stabiilne majanduslik ning sotsiaalne positsioon.