India võitleb saaste vastu õhu pesemisega
Ühes maailma reostatumas linnas Delhis plaanitakse saasteprobleemi leevendada pilvede külvamisega. Tegu on kunstliku vihmatekitamise tehnikaga, mis võimaldab vähendada õhus leiduvate peenosakeste hulka.
Pilvede külvamise ideega tuldi lagedale olukorras, kus peenosakeste sisaldus linna õhus on juba kaks nädalat Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatavast piirnormist kümme korda kõrgem. Õhusaaste on Delhis aastaringne probleem, kuid muutub eriti teravaks talvel. Põllumajandustootjad põletavad sel ajal põllukultuuride jääke ja väiksem tuulekiirus ei suuda saasteaineid piisavalt hajutada, vahendab BBC.
Pilvede külvamine kiirendab veeauru kondenseerumist pilvedes ja tekitab selle kaudu vihma. Külvi käigus pihustatakse lennukitelt või maapinnal asuvatest hajutusseadmetest pilvedesse sooli, nagu hõbejodiidi või kloriide, mis soodustavad jääkristallide moodustumist. Pilve moodustavad tillukesed veepiisad seonduvad seejärel kristallidega ja kondenseeruvad vihmaks.
Samas ei ole külv alati viljakas ja tehnika tõhusus sõltub paljuski konkreetsetest atmosfääritingimustest. Ekspertide sõnul peab pilvede niiskussisaldus olema jääkristallide tekkimiseks õige. Arvestada tuleb ka lisategurite nagu tuulekiiruse ja pilvede tüübiga. Näiteks tekib vihm pärast külvi vaid vertikaalselt ja mitte horistontaalselt kasvavates pilvedes.
India valitsus loodab kunstlikult tekitatud vihmaga peenosakesi õhust välja pesta. Teisisiõnu simuleerib külv ideaalis looduslikku vihma, mille järel saaste tase linnas tavaliselt märkimisväärselt langeb ning õhk hingatavamaks ja puhtamaks muutub.
Kriitikud on aga kunstliku vihma kasuteguri juba kahtluse alla seadnud. Pilvede külvamine on väga kallis ja pakub parimal juhul vaid ajutist leevendust. See tähendab, et pärast vihma võib õhukvaliteet küll lühiajaliselt paraneda, kuid langeb reeglina järgneva paari päeva jooksul varasemale tasemele. Mõned eksperdid on viidanud ka külvi võimalikele peidetud tagajärgedele, millest teadlased veel lihtsalt ei tea.
Pilvede külvamise tehnoloogia ei ole iseenesest uus. India katsetas seda esmakordselt juba 1952. aastal. Ameerika Ühendriigid rakendasid tehnoloogiat 1960. aastatel Vietnamis sõjategevuseks, laiendades mussoonvihmu Vietnami sõjaliste tarnete segamiseks. Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides on kasutatud pilvekülvi põuaga võitlemiseks.
Toimetaja: Andres Reimann