Pilvede külvamisel on selged piirangud
Idee sademete hulga tõstmiseks pilvede külvamisest pole uus, jõudes meteoroloogide lauale juba enam kui poole sajandi eest. Kuigi tehnikat on sellest ajast saadik teatud piirkondades regulaarselt rakendatud, pole samas selle tõhusust teaduslikult hinnatud. Kuus aastat väldanud eksperimendi toel oletavad nüüd ilmateadlased, et see võiks tõsta piirkonna sademete hulka kuni 10 protsenti.
Sademete hulga tõstmine hõlmab tavaliselt lennukitelt pilvedesse hõbejodiidi pihustamist. Peenosakesed kujutavad endas pisikesi tellinguid, millel jääkristallid kasvama hakata saavad, et siis lume või vihmana maapinnale langeda. Mõnede tehnika alguspäevil selle aluspõhimõtteid kontrollida üritavate eksperimentide tulemused olid niivõrd muljetavaldavad, et USA sõjavägi üritas Vietnami sõja ajal selle abil isegi Põhja-Vietnami vägede liikumist raskendada. Nii Hiina, USA kui Venemaa peavad seda tänini suurepäraseks võimaluseks, kuidas torme tõrjuda või kohalikke veereservuaare täiendada.
Kõigele vaatamata on pilvede külvamise teaduslik alus pigem kui spekulatiivne. Näiteks järeldas Ühendriikide teadusakadeemia 2003. aastal, et veenev teaduslik tõestus selle toimimisest puudub sootuks. Samas kutsus hinnangu andnud ekspertkogu teemat süviti uurima. Eelmise kuu lõpus esitleti viimaks kümme aastat kestnud ja üle 13 miljoni dollari neelanud uuringu tulemusi, mis nägi ette tormide korral kahe teineteise kõrval asuva mäeaheliku kohale hõbejodiidi pihustamist. Uuringute käigus mõõdeti nii langenud lume kui selles leiduva hõbejodiidi hulka.
Esialgse analüüsi tulemused viitasid, et pilvede külvamine kasvatas sademete hulka kolme protsendi võrra. Samas ulatus tõenäosus, et tegu oli juhusega, 28 protsendini. Viimane sundis töörühma katseprotokolli oluliselt muutma. Näiteks eemaldati analüüsitavast andmekogumist juhtumid, kus hõbejodiid kanduda tuulte mõjul ühe mäeaheliku kohalt mõjustamata jäänud mäeaheliku kohale. Lisaks heideti kõrvale pilvede külvamise katsed, kus mõni hõbejodiidi pihustanud kaheksast generaatorist töötamast lakkas.
Kitsenduste järel kasvas analüüsi kohaselt sademete hulk pilvede külvamise mõjul 5-15 protsenti. Lisaks nenditakse töös, et tehnika rakendamiseks sobilikke tingimusi võis kohata vaid 70 protsendi tormide puhul. Nõnda pole töö kriitikute sõnul endiselt selge, kui tõhus pilvede külvamine tegelikult olla võib ja kas Wyomingi osariigis potentsiaalselt nähtud kasv on iseloomulik ka teistsuguse pinnamoe ja kliimaga piirkondadele.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
