Hiina teadlased hõlbustasid kvantarvutite ligipääsu salaandmetele
Maailmas on palju tähtsat digitaalset infot, mis on krüptograafiliste võtetega tehtud kõrvalistele isikutele loetamatuks. On aga teada, et kui kvantarvutid piisavalt heaks saavad, siis suudavad nad neid krüpteeritud andmeid lahti muukida.
Nüüd väidavad Hiina teadlased tagatipuks, et neil on korda läinud välja töötada algoritm, mis teeb salakoodide murdmise kvantarvutite jaoks veelgi lihtsamaks kui seni kardetud või loodetud. Teiste teadlaste seas kohtab tulemuste suhtes siiski ka skepsist.
Ükski tänapäevane kvantarvuti ühtki tõsist salakoodi veel lahti ei muugi, aga hea algoritmi, mille abil seda edaspidi teha võiks, käis aastal 1994 välja Ameerika matemaatik Peter Shor.
Seda tuntaksegi kui Shori algoritmi ja see võimaldab kvantarvutil põhimõtteliselt leida iga arvu jaoks üles niisugused algarvud, mida omavahel korrutades just selle arvu saame.
Sellisel algarvuliste tegurite leidmisel tänapäevased kõvad krüpteeringud põhinevadki. Salaandmetele ligi pääsemiseks tuleb teada väga suurte arvude algtegureid, aga väga suurte arvude jaoks on neid tihtilugu nii raske leida, et ülesanne käib ka tänapäeva superarvutitele üle jõu.
Bao Yan Zhengzhous asuvast Riiklikust Matemaatilise Inseneeria ja Tipparvutiteaduse Võtmelaboratooriumist on koos kolleegidega nüüd Shori algoritmi mõnevõrra kohendanud: algoritmi kõige aeganõudvamaid osiseid saab senisest kiiremini läbi arvutada.
Oma algoritmist kirjutavad Yan ja ta kaaslased eelretsenseerimata võrguvaramus arXiv.
Neil õnnestus kümnekvantbitise kvantarvuti peal näidata, et ühe 15-kohalise arvu algteguriteks lahutamisega sai algoritm tõepoolest hakkama.
"Keerukusteoreetikud on praegu pigem seisukohal, et hiinlaste artiklis tehakse eeldusi, mille kehtimine vajaks väiksemat sorti imet," ütles Cybernetica AS infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov. "Hõlbustamine võib-olla tõesti oli, uusi ideid anti. Aga hõlbustamine oli pigem 100 000 pealt 99 999 peale kui 100 pealt 99 peale."
Yani ja kaasautorite hinnangul võiks juba 372-kvantbitine kvantarvuti suuta ohustada kõiki tänapäeval kasutusel olevaid krüptosüsteeme. Siiski teevad tänased kvantarvutid veel nii palju vigu, et tegelikult nendega midagi lahti muukida ei saa.
Teadlased valmistuvad juba ajaks, mil kvantarvutid töökindlamaks saavad, ja uurivad juba ka kvantarvutikindla kommunikatsiooni võimalusi.