"Sõna sport on liiga kitsendav. See, mis omab positiivset mõju, on kehaline aktiivsus. Spordis on muidugi alati olemas võistluskomponent, mis kindlasti motiveerib seda tegevust kordama ja loob teatud koostööd. See mõjub sotsiaalpsühholoogilisele elemendile vaimses tervises kindlasti hästi," sõnas Port saates "Terevisioon". Hiljutistele uuringutele toetudes uskus ta seeläbi, et liikuvam eluviis muudaks maailma vaieldamatult paremaks kohaks, eriti lastele.

Näiteks avaldati mõne aja eest Austraalia teadlaste uuring, kes uurisid laste vaimse heaolu ja kehalise aktiivsuse vahelisi seoseid 6.–7. eluaastast 17.–18. eluaastani välja. " Seal tuleb ilusti esile, et lapsed, kes spordiga aktiivselt tegelevad, nende puhul on selgelt olukord parem," märkis professor.

Täpse mõju osas mängib rolli aga see, kas tegu on tüdrukute või poistega. "Poiste puhul on rohkem väljaspoole suunatud agressiivsust, tüdrukutel on rohkem sissepoole suunatud psüühilist pinget," selgitas Port. Seejuures hakkab tüdrukute muremaailm tema sõnul laienema 14. eluaasta paiku, poistel pole muutus sedavõrd ulatuslik.

Samuti võis austraallaste uuringus näha teatavat vahet individuaalalade ja meeskonnaalade vahel. Tõsi, vahed polnud kuigi suured. Lapsepõlve vältel kalduvad lapsed käima mitmetes erinevates trennides. "Tuli esile küll, et võistkonnaalal on natukene suurem mõju. Veel suurem kasu oli aga selles, kui nad tegelesid nii võistkonna- kui ka individuaalaladega," selgitas Port.

Kõige selle juures ei tohi professori sõnul aga unustada, vaimsel tervisel on mitmeid eri tahke. "Üks on kehatunnetus ja meelte seisund, kuid on ka sotsiaalne heaolu, sotsiaalsed suhted. Kardan, et kui käsitleme vaimset tervist ühest nurgast ning paneme inimesed tablette võtma või võimlema, läheb see mitmetahulisus kaduma," selgitas Port.

Ta tõi välja, et laste areng kuuenda-kaheksanda eluaasta vahel on hästi suur. Nõnda on oluline, et laps hakkaks oma uut keha tunnetama ja kasutama, õpiks teistega koostöö tegemiseks ning mõistaks reeglite, valu jms olemust. "Sport oma kõikides väljendusvormides pakub seda kõike ilusas kaitstud formaadis, selle asemel, et tänaval kakelda või muidu puseleda," viitas professor.

Seejuures ei tohiks ka peljata, nagu tunneksid ülekaalulised või tervisehädadega lapsed liikumise suhtes eos vastumeelt. "Näeme arvutimängudes, kuidas ülekaalulised lapsed tahavad arvuti sees väga liikuda. Kui panna kokku rühmad, kus liikumisosavus ja väärtussüsteemid, häbenemised on sarnased, hakkavad nad ilusasti liikuma. Nii kui see vahe on suur, saab see pärsitud. Me peame suhtuma sellesse maailma palju täpsemalt," rõhutas Port.