Doktorant: ettevõtted võiksid innovatsiooniga häbitumalt flirtida
Ettevõtted soovivad uuenduslikke tooteid ja teenuseid turule tuua, kuid nende uuendusmeelsust mõjutab terve rida tegureid. Tartu Ülikooli doktorant Elchin Aghazada soovitab ettevõtetel julgemalt uuendustele mõelda ja mitte liigselt peljata regulatsioonide või kultuuri mõju.
Kas näete selle artikli peapildiks olevat meemi? Pitlikult kujutab see armukolmnurka sattunud ettevõtteid. Nende käevangus on küll institutsioonid, ent flirdivad nad hoopiski innovatsiooniga. Keeruline olukord, kas pole?
Naljakast meemist tõstatub oluline küsimus: kuidas mõjutavad ettevõtte-tasandi innovatsiooni ametlikud institutsioonid, olgu siis seadused ja regulatsioonid, või siis mitte-ametlikud institutsioonid, nagu kultuur?
Mina otsisin oma töös sellele küsimusele vastust. Vaatasin läbi erinevaid andmestikke ja leidsin neist mõndagi ootamatut.
Üks selline leid oli korruptsioon. See on justkui kaval sõber, kes aitab teil oma soove täita, kuid ei kasuta selleks seaduslikke meetodeid. Madala institutsioonikvaliteediga riikides, kus regulatsioonid ja seadused ei toimi, mõjub korruptsioon tegelikult innovatsioonile hästi. Miks nii? Ettevõtted hangivad selle abil litsentse ja lube ning toovad oma innovatsiooni turule.
Seevastu tugeva institutsioonikeskkonnaga riikides see positiivne mõju kaob. See oleks nagu peoga pühitud. Asi on selles, et kvaliteetsed institutsioonid ei lase korruptsiooni innovatsiooni ringmängule ligi.
Milline oleks aga ringmäng kultuuri ja innovatsiooni vahel? Selles mängus kõik kultuurijooned samme ei mõjuta. Minu töö näitab, et kuigi kultuur on innovatsioonile endiselt oluline, pole päris kõigil kultuurimõõtmetel innovatsioonile märkimisväärset mõju.
Mõni mõõde mõjutab innovatsiooni aga teistest hoopis enam. Näiteks on individualistlikul kultuuril innovatsioonile suurem positiivne mõju kui paindlikul või ilmalikul kultuuril.
Mida kultuuri, innovatsiooni, korruptsiooni ja institutsioonide ringmäng aga laiemalt tähendab? Tahan oma tööga pakkuda neis orienteerumiseks kompassi poliitikakujundajatele, juhist investoritele ja strateegiaplaani ettevõtetele. Minu töö on üleskutse mõista institutsioonide võimsat panust ettevõtete innovatsiooni.
Võib-olla tuleks ettevõtetel ja innovatsioonil lihtsalt sõbralikult kokku saada ja omavahel loomingulisi sähvatusi vahetada. Kuhu jäävad sel juhul institutsioonid? Ei kao nemadki kuhugi: nemad on alati taustal valvel, et ideesähvatustest ei vallanduks tulekahju.
Elchin Aghazada on Tartu Ülikooli majandusteaduse nooremteadur, kes osales oma lühiloenguga rahvusvahelise Coimbra Groupi kolme minuti loengute Tartu Ülikooli eelvoorus.
Toimetaja: Airika Harrik