Iidses meres elas kolmesilmne lülijalgne
Lülijalgsed on erakordselt tublid ja edukad loomad. Neli viiendikku kõigist maailma loomaliikidest on kas putukad, ämblikud, vähid või nende lähemad sugulased.
Nüüd on teadlased tänu Hiinast leitud iidsele fossiilile senisest paremini aimu saanud, kuidas lülijalgsed üleüldse välja kujunenud on.
Briti ja Hiina teadlased eesotsas Robert O'Flynniga Leicesteri Ülikoolist kirjeldavad ligi 520 miljoni aasta vanust kergelt krevetja kehaehitusega looma üksikasjalikult ajakirjas Current Biology.
Loomaliik nimega Kylinxia zhangi avastati sealtsamast Yunnani provintsi leiukohast kolm aastat tagasi, kuid nüüd uuritud eksemplaril on näha senistega võrreldes märksa rohkem kehaehituslikke detaile, sealhulgas pehmete kudede kivistusi. Uut ja olulist infot said teadlased ka pea ehituse kohta.
Kylinxia oligi umbes suure kreveti suurune, viis sentimeetrit pikk ja üks sentimeeter lai. Peas oli tal kolm silma, kaks ümmargust ja nende vahel üks lai ja piklik. Suu kõrvalt ulatus välja kaks pikka, tugevat ja ogalist jätket, millega Kylinxia küllap saakloomi hirmutas ja püüdis.
Looma pea koosnes kuuest kokkukasvanud kehalülist. See on tähelepanuväärne, sest just täpselt kuuest lülist on moodustunud ka tänapäevaste putukate pea.
Lülijalgsetel koosneb teatavasti terve keha üksteise järel reas asuvatest lülidest ehk segmentidest, mitte ainult jalad, nagu viitab nimi.
Varem olid teadlased arvanud, et kõigil varasema aja lülijalgsetel oli pealülisid alla kuue.
Fossiil pärineb ajast, mil kuulsast kambriumi plahvatusest, tohutust uute hulkraksete loomaliikide tekkimise ja arenemise hiidlainest, oli möödas vaid mõniteist kuni paarkümmend miljonit aastat.
Kylinxia zhangi on nüüd teadlaste jaoks tähtis pidepunkt, mille järgi lülijalgsete arenguloo voolusängi aimata.
