Peale Fukushima tuumakatastroofi on Jaapan hoidnud sulanud reaktorite jahutamiseks kasutatud radioaktiivset vett suurtes veemahutites. Fermi Energia tehnoloogiajuhina töötav Jeltsov märkis, et tuumajaamast läbi pumbatud vesi on nüüdseks põhjalikult puhastatud erinevate filtreerimismeetmetega. "Filtrites kokku kogutud radioaktiivsed elemendid hoitakse alles ja need lõppladestatakse vastavalt," ütles ta ERR-ile.

Puhastussüsteem on veest eemaldanud kõik radioaktiivsed ained peale kergelt radioaktiivse triitiumi, mida on väga raske veest kätte saada. "Triitumi sisaldus on seal lahjendatud allapoole kõikide normide, mis Jaapanis on. Seal on üsna karmid keskkonnanõuded. Tihti on need nõuded isegi karmimad, kui meil looduses esinevad," toonitas füüsik. Heitvee triitiumi tase on lahjendatud 1/40 kontsentratsioonile.

"Triitiumit on väga keeruline välja võtta, sest, et ta on keemiliselt sama asi nagu vesi, kuigi teine isotoop. Triitium on sisuliselt vesinik, õigemini üks vesiniku isotoopidest. See on suurtes kogustes nõrgalt radioaktiivne, aga triitiumi esineb looduses igal pool, sealhulgas merevees. Kõik muu on välja võetud ja ainus võimalus on nüüd seda lahjendada tasemele, mis jääb normide piiresse," selgitas Jeltsov.

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) on Jeltsovi sõnul tagasilaskmise programmi pidevalt jälginud ja selle heaks kiitnud. Jaapan laseb jahutusvee merre tagasi aatomienergia agentuuri nõudmistest isegi madalamates kontsentratsioonides, tõi ta välja. "Seal jahutusvees pole triitium küll päris sellistes kontsentratsioonides nagu leidub tavaliselt meres, aga ta on hinnatud ohutuks. Seda missiooni on väga põhjalikult ette valmistatud."

Jahutusvee merre tagasi laskmist alustatakse Jeltsovi sõnul selle pärast, et mahutid on lihtsalt täis saanud. Mahutitesse on ladestatud ligikaudu 1,34 miljonit tonni puhastatud merevett. "Sellistes kontsentratsioonides see keskkonnareostust kindlasti ei põhjusta. Mingit mõõdetavat kiirgusfooni tõusu pole seal oodata," võttis Jeltsov kokku.

Radiatsioon jääb tublisti alla normide

Jahutusvee merre tagasilaskmise vastu on teravalt Hiina, kuid Jeltsovi hinnangul on seal arvatavasti mängus poliitilised põhjused. Varem seisis projektile vastu ka Lõuna-Koera, kuid suhted kahe riigi vahel on paranenud. Nüüdseks on Soul heitvee merre laskmise heaks kiitnud. Hiina teatas neljapäeval, et peatab aga täielikult igasuguse kala ja mereandide impordi Jaapanist.

Hong-Kongi võimud teatasid samuti, et kehtestasid kala ja mereandide impordipiirangud kümnele Jaapani prefektuurile. Heitvee merre laskmise vastu on ka Jaapani enda ning Filipiinide kalandussektorid.

Vee väljalase algas kohaliku aja järgi umbes kell üks päeval ehk siis kell seitse hommikul Eesti aja järgi. Kõigi eelduste järgi lastakse jahutusvett välja järgmised 30 aastat. Vett juhitakse merre läbi pika veealuse toru, mis ulatub tuumajaamast kilomeetri kaugusele avamerre.

Jaapani tuumajaamu haldav energiaettevõtte TEPCO mõõtis neljapäeval maksimaalseks triitiumi kiirguseks vees 63 bekrelli liitri kohta, mis jääb tugevalt alla 1500 bekrelli piirangu. Mõõtmistulemusi kinnitas ka Jaapani aatomienergia agentuur.

2011. aasta märtsis tabas Jaapani idarannikut 9,1-magnituudine maavärin, mille tulemusel tabas Fukushima Daiichi tuumajaama hiidlaine ehk tsunami. Maavärin oli tugevam kui ükski Jaapanis seni registreeritu. Maavärina tõttu kadus tuumajaamas elekter ning jahutussüsteemid lülitusid ümber diiselgeneraatoritele. Reaktorid ise lülitusid välja.

Hiidlaine ületas aga kaitsevalli ning tuumajaama territooriumile ja hoonetesse tunginud merevesi lõi generaatorid rivist välja. Selle tulemusel lõpetasid jahutusvett ringi ajavad pumbad töö. Uraanist kütusevardaid ümbritsev vesi lõpetas ringlemise ning jahutusvee temperatuur hakkas kiiresti tõusma.

Jahutusvee aurustumise tulemusel hakkasid kütusevardad sulama. Kütusevardaid kattev tsirkoonium reageeris veega ning seeläbi eraldus vesinik. Vesiniku segunemine õhuga põhjustas reaktorihoonetes plahvatusi.

Fukushima tuumajaama katastroof hinnati rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala seitsmenda ehk kõrgeima kategooria katastroofiks. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšornobõli katastroof.