Euroopa Komisjoni Ühendatud uurimiskeskuse (JRC) teadlased hindasid turisminõudluse mudelit kasutades, kuidas mõjutab kliima soojenemine Euroopa suvist turismivoogu. Täpsemalt huvitas neid, kuidas muutub 269 piirkonna külastatavus, kui tööstuspöörde-eelsele keskmisele õhutemperatuurile lisandub 1,5 °C, 2 °C, 3 °C või 4 °C.

Töörühm toetus uuringus kümnele kliimamudelile. Need näitasid, et aastaks 2100 väheneb kogu mandril turistide huvi reisida juulis ja suureneb aprillis. Ehkki turismi tipphooaeg nihkub, tuleb turiste suures plaanis ikkagi juurde: isegi nelja soojakraadi lisandudes kasvab turism Euroopas prognooside järgi 1,58 protsenti. 

Muutus on piirkonniti aga väga ebavõrdne. Ilmnes, et eriti just kolme ja nelja kraadi lisandudes kaotavad Euroopa lõunapoolsed rannapiirkonnad suvel külastajaid. Eeldatavasti kaotavad need ligi kümme protsenti oma praegusest suvisest turistivoost. Samas külastavad turistid sellisel juhul Kesk-Euroopat ja Põhja-Euroopa mererandu praegusest rohkem. Suvel ja esimestel suvekuudel kasvab Põhja-Euroopa rannikualade külastatus eeldatavasti üle viie protsendi.

Kui kliima soojeneks 1,5 °C võrra, mõjutaks see enamikku ehk 80 protsenti Euroopa piirkondadest vaid õige pisut. Sel juhul kõiguks turistivoog seal vaid –1 ja +1 protsendi vahel. Sarnane mõju vaatab vastu ka kahe kraadi soojenemise stsenaariumist.

Stsenaariumis, mille korral on süsiniku heide kõige suurem, muutub turistide hulk enim rannikualadel. Suurimad kaotajad on 9,1-protsendise vähenemisega Joonia saared Kreekas. Suurim võitja on aga Walesi lääneosa Ühendkuningriigis, mida külastab sel juhul 15,9 protsenti rohkem turiste.

Lisaks ennustavad mudelid suuri, enam kui viieprotsendilisi kaotusi Küprose, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Portugali aladele. Enam kui viis protsenti turiste võidavad kliimamuutusest juurde aga Saksamaa, Taani, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Hollandi, Rootsi ja Ühendkuningriigi piirkonnad.

Osaliselt lülitab kaotuse Lõuna-Euroopa randades tasa suurem turistivoog kevadel, sügisel ja talvel. Kokkuvõttes saabub nelja kraadi stsenaariumis Euroopa piirkondadesse enim lisaturiste aprillis, kus neid lisandub praegusele 8,9 protsenti. Suurim langus saabub turistivoogu juulikuus, mil olenevalt stsenaariumist jääb tulemata 0,1 kuni 5,7 protsenti turiste.

Küsitavusi on palju

Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor Garri Raagmaa ja turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman peavad raportit tänuväärseks ja nõustuvad selle peamiste järeldustega. Samas näevad nad uuringus mitut kitsaskohta. 

"See tundub rohkem uuringu hispaanlastest autorite appikarje. Nad pöörduks justkui omaenda valitsuse poole, et see midagi eesootava kriisi suhtes ette võtaks," osutab Raagmaa. Hiljutine koroonakriis andis Hispaania-sugustele turismimaadele tema sõnul juba valusa õppetunni, et ainult turistide teenindamisega ei pruugi ots otsaga kokku tulla.

Teisalt käsitleb raport turismi Raagmaa sõnul liiga Lõuna-Euroopa keskselt. "Meie Põhjamaades armastame mõnikord talvel lund ja külma – see ei kajastu töös kasutatud turismiindeksis üldse," märgib ta. Nimelt hindab uuring näitajat nimega turismi kliimaindeks ehk TCI. See näitab, kui mugav inimestel mingis kliimas viibida on. Raagmaa sõnul loetakse selle järgi turistile meelepäraseks enam kui 24 soojakraadiga ilm. Liiga jahe ilm annab aga juba miinuspunkte. 

"Kaks märksõna, mida siin raportis üldse ei ole, on vesi ja tuli. Samas, kui praegu meediat vaadata, siis ainult põlevate metsade ja veepuuduse uudiseid Lõuna-Euroopast tulebki," lisab kaasprofessor. Eriti just veepuudus mõjutab tema sõnul paratamatult sihtkoha võimet turiste vastu võtta: "Kui sul oma inimestele pole vett anda, mida siis veel turistidest rääkida?"

Muu hulgas jääb Raagmaa sõnul raportist välja tervise argumentatsioon. "Rahvastik vananeb kogu Euroopas. 20–30 aasta pärast lisandub meil 50 miljonit eakat inimest. Neile kuum ilm ei sobi kohe mitte," tõdeb ta. Samal ajal on Eesti tema sõnul täis väga kõrgel tasemel tervisespaasid, mis tegutsevad aasta läbi. Nii võiks Eesti spaadel olla potentsiaali võtta tulevikus vastu palju enam Kesk- ja Lõuna-Euroopa kundesid.

Veel jätab raport kaasprofessori sõnul tähelepanuta nii loodusturismi kui ka muutuvate reisimisharjumuste küsimuse. Praegused 25–45-aastased reisivad tema hinnangul väga palju. "Minnakse näiteks Aasiasse kuuks ajaks kaugtööle. Ühismeedia piltideltki on näha, et see põlvkond ainult lendab ja lendab. Kas aga nendel, kes praegu koolipingis on ja maailma päästmiseks veganiks hakkavad, ka hoiak lendamise suhtes äkki muutub?" arutleb ta.

Kuna lääne inimese peamine süsinikujalajälg seisnebki just lendamises, esineb mõnes riigis, näiteks Rootsis ja Saksamaal kohati juba niinimetatatud lennuhäbi. Teisalt, kui lennukikütus ikkagi lõpuks maksustatakse, siis võib see Raagmaa sõnul lennureisijate arvu oluliselt vähendada, eriti pikamaalendudel. 

"Sel juhul need sakslased, kes enne lendasid Mallorcale või Tenerifele, sinna enam ei lähe. Esiteks on seal tohutu kuum ja vett ei ole. Teiseks pääsevad nad kümne aasta pärast Rail Balticuga näiteks Pärnusse: mõnus öö magamisvagunis ja lennuhäbi pole vaja tunda," piltlikustab kaasprofessor võimalikku tulevikustsenaariumi.

Eestil oleks, mida pakkuda

Eesti jaoks on põhja poole kalduv turistivoog Marit Piirmani hinnangul hea võimalus, ent see kergitab ka suvist koormust. "Eesti peab siis ise järele tulema. Kui suurem hulk inimesi hakkab tulema, siis kas suudame nad näiteks Pärnus ära ka teenindada? Või tekibki olukord, et maksvat klienti oleks, aga järjekorrad on liiga pikad? Kas nad siis saavad selle elamuse ja kogemuse, mille järele nad tulevad?" arutleb ta.

Niinimetatud vanades turismimaades on turismiasutused sissetöötatud ja seal töötab osa inimesi turismivaldkonnas juba põlvkondade kaupa. "Meil lähevad turismiasutustesse ajutiselt suveks tööle pigem noored," võrdleb Piirman. 

Garri Raagmaa meenutab aga Itaalia kolleegide imestust, et Eesti turismiasutused on avatud aasta ringi. "Nemad on ainult soojal ajal pool aastat lahti – isegi seal, kus on mineraalveed," võrdleb ta. Eesti tugevus on just spaaturism, sest siseruumiasutusena ei sõltuta Raagmaa sõnul nii-öelda pidevalt kehvast suusailmast. "Kui mõelda ka tänavusele kevadele ja suvele, siis Eestis ei saa ilma peale loota: peadki tingimused siseruumides tagama," osutab kaasprofessor.

Analüüsis paistis Balti riikidest suurima turismikasvuga silma Leedu. Raagmaa kahtlustab selles tulemuses statistilist trikki ja aruande koostajate väheseid teadmisi. "Selles raportis määrati Eesti linna- ja Leedu rannikuturismi sihtkohaks," ütleb ta. Koos kõigi saartega on Eestil pea 3800 kilomeetrit rannajoont Leedu 262 kilomeetri kõrval – viimasest 2/3 asub omakorda üsna saastunud ja mudase Kura lahe ümber.

"See on võib-olla puhas oletus, aga meil ei ole suur osa rannajoonest ära tootestatud. Meie randadesse sa ei saa turistina minna ja seal ei ole selliseid promenaade nagu näiteks Leedus," pakub Piirman võimaliku seletuse. Just mitteturistilikkus võikski aga tema sõnul olla üks Eesti trumpe. "Eesti võlu saaks olla see, et inimesed ise elavad meie sihtkohtades. Kuna need on head kohad kohalikule, tulevad ka turistid neid vaatama," sõnab ta.

Mis puutub EAS-i turismiosakonna juhi Rainer Aaviku soovi Eestit mitte kliimaargumendiga turundada, näeb Piirman selles eeskätt soovi vastandandamist vältida. "Eesti ei ütle, et "nüüd on Itaalias ja Hispaanias asjad nii kehvasti, et tulge parem meile". Seda peab tegema kuidagi teistmoodi ja just oma toote pakkumisega maha müüma," märgib ta.

Euroopa on maailma kõige külastatum piirkond, kuhu saabub 51 protsenti kõigist rahvusvahelistest turistidest. Näiteks 2019. aasta seisuga saabus Euroopasse 743 miljonit turisti. 

Turism on oluline ka Euroopa majandusele, moodustades Euroopa Liidu SKT-st otseselt viis protsenti. Kui arvestada ka turismiga seotud sektorite kaudset mõju, moodustab turism Euroopa SKT-st üle kümne protsendi. Samas kui temperatuur tõuseb ja ilmastik muutub ennustamatumaks, osutab raport vajadusele turismi kestlikkuse nimel tegutseda.

JRC raport on esimene piirkondlik hinnang, mis käsitleb kliimamuutuse juba olnud ja võimalikku tulevast mõju Euroopa turisminõudlusele. Töös tuleb esile, et nende vahel on pidev ja püsiv seos.

Uuring ilmus Euroopa Komisjoni Ühendatud uurimiskeskuse toimetistes.