X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Liialt enesekindlad üliõpilased usuvad turismisektori müüte

Turismisektor on tihedalt läbi põimunud mitmete majandusharudega, millest tulenevalt levib turismi kohta mitmeid müüte
Turismisektor on tihedalt läbi põimunud mitmete majandusharudega, millest tulenevalt levib turismi kohta mitmeid müüte Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kuna turismisektoris levivaid müüte korratakse uuringust uuringusse, mõjuvad need faktidena. Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvaheline uuring kaardistas müütide tõepähevõtmist turismiüliõpilaste seas. Ilmnes, et müüte usuvad rohkem alustavad ja liiga enesekindlad tudengid.

Turismisektor on tihedalt läbi põimunud mitmete majandusharudega, millest tulenevalt levib turismi kohta mitmeid müüte. Neid korratakse aja jooksul pidevalt ja esitatakse nüüdseks juba faktidena.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman osales rahvusvahelises uurimisrühmas, mis võttis eesmärgiks uurida ülemaailmselt enamlevinud turismimüütide levikut turismiüliõpilaste seas. Ühtlasi oli töörühma eesmärk valideerida turismitudengite hulgas Dunning-Krugeri efekt.

Dunning-Krugeri efekt viitab sellele, et inimesed, kes täidavad mingeid ülesandeid halvasti või omavad mingist valdkonnast vähe teadmisi, ei saa ise sellest aru. Nad kipuvad oma võimeid ja oskusi üle hindama.

2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta maini aset leidnud uuringus osales 1493 erineval õppeastmel õppivat turismiüliõpilast 22 ülikoolist ja 16 riigist. Piirkondadest olid esindatud Euroopa, Okeaania, Aafrika, Aasia, Põhja-Ameerika ning Kariibi mere piirkond. See võimaldas koondada rikkaliku valimi nii geograafilises, etnilises kui ka kultuurilises plaanis. Üliõpilastel oli võimalus küsimustik täita kas inglise, hiina, lihtsustatud hiina, eesti või läti keeles.

Uuringus paluti turismiüliõpilastel hinnata, kuidas nad suhtuvad erinevatesse turismisektori kohta käivatesse väidetesse. Väited ise puudutasid muu hulgas turismi majanduslikku, kultuurilist, ühiskondlikku ja keskkonnamõju. Tudengid pidid andma ühe järgmistest hinnangutest: "Olen väitega nõus", "Sõltub asjaoludest", "Ei nõustu väitega".

Nooremlektori sõnul on McKercher ja Prideaux määratlenud kõiki 30 hinnatud väidet turismivaldkonna müütidena: need on nii-öelda tõena kinnistunud, kuna paljud turismiteadlased on neid aastaid oma uuringutes kajastanud. Lisaks paluti üliõpilastel hinnata, kuidas nad enda tulemusi teiste samas uuringus osalenutega võrdleksid.

Uuringust selgus, et kõige enam ehk 80 protsenti nõustusid üliõpilased väitega, et "Turism on tööstusharu". Keskmiselt 12 väite kohta 30-st arvati, et see "Sõltub asjaoludest" ning suurem osa arvas, et vastas 20 väite puhul õigesti. Tulemused viitavad Dunning-Krugeri efektile, mis tähendab, et enam uskusid turismi müüte need, kes enda võimeid üle hindasid ja vastupidi.

Turismimüütidele lisaks uuriti, kuidas suhtuvad vastajad teistesse teadusmüütidesse. Näiteks paluti neil hinnata müüte "Me kasutame ainult kümmet protsenti oma ajust", "Pärast raseerimist kasvab karv tagasi tumedama ja tugevamana" ja "Pärast söömist külma vee joomine võib põhjustada vähki". Samuti huvitas töörühma, kas turismimüütidesse uskumise ja teadusmüütidesse uskumise vahel on seoseid.

Teadusmüüte puudutava uuringuosa tulemused olid sarnased. Üliõpilased vastasid õigesti nelja väite kohta kümnest, arvates ise, et õigete vastuste hulk võiks jääda seitsme kanti. Üliõpilased arvasid, et nad on paremad kahest kolmandikust samas uuringus osalenust.

Samas, need üliõpilased, kellel turismimüütide testis läks hästi, võisid teadusmüütide testis halvema tulemuse saada ehk analüüsil esines negatiivne korrelatsioon. See näitab, et turismiteemasid kriitiliselt hinnates ei pruugi üliõpilased seda teha üldist loogikat nõudvates küsimustes. Tulemus on lihtsasti seletatav loodusteaduste ja sotsiaalteaduste vahelise lõhega ning sellega, kuidas loodusteadlased ja sotsiaalteadlased maailma mõistavad ning tõde tuvastavad.

Haridus õpetab kriitiliselt kahtlema

Dunning-Krugeri efekt nõrgeneb üliõpilaste liikumisel esimeselt kursuselt teisele, aga ka teiselt kolmandale kursusele üle minnes. See viitab Marit Piirmani sõnul, et õpingute käigus hakatakse kriitiliselt mõtlema ning mõningates dogmades kahtlema.

Edasi hakkab vahe taas suurenema, mis tähendab, et mida kõrgemal haridustasemel ollakse, seda tugevam on Dunning-Krugeri efekt. Üliõpilaste enesekindlus tundub suurenevat mõne olulise haridusetapi läbimise järel – esmakursuslased on edukalt lõpetanud keskkooli ning ülikooli sisse saamine võib nende jaoks olla oluline elumuutev sündmus, mis võimeid kinnitab.

Teine võimalik selgitus on, et turismimüüte kasutatakse õppijate kõrgkooli meelitamisel. Need jäävad omakorda meelde ja tekitavad esmakursuslases tunde, et ta juba teab sektorist nii mõndagi. Turismiteooriate õppimine võib olla ka puudulik, kui koolis pööratakse enam tähelepanu kutseoskuste arendamisele

Põhjuseid võib olla teisigi, aga Piirmani sõnul on kõige olulisem uuringu tulemusi arvesse võttes suunata tähelepanu aspirantuurile. Seal tuleb olemasolevate kontseptsioonide suhtes olla skeptiline, sest see ja kriitiline mõtlemine võimaldavad arendada uusi ideid.

Kui loodusteadlased töötavad laborites katsetades välja deterministliku maailma uurimiseks seadustele sarnanevaid valemeid ning teooriaid, siis sotsiaalteadlaste eesmärk ei ole tuleviku õigesti ennustamine: inimeste käitumine ja ühiskonnad on dünaamilised ning keerulised ja võivad aja jooksul muutuda. See on Piirmani sõnul ka ilmselt asjaolu, millega selgitada uuringus saadud negatiivset korrelatsiooni üliõpilaste kriitilise mõtlemise oskuste ja turismimüütide tuvastamise vahel.

Kuna tihti ei eksisteerigi sotsiaalteadustes absoluutset tõde, peavad üliõpilased mõistma inimkäitumise keerukust ja olema oma mõtlemises paindlikud. Ühtlasi tekib nooremlektori sõnul küsimus, kas turismivaldkonna õppejõud õpetavad peamisi teooriaid ja kontseptsioone absoluutse tõena, toomata välja valdkonna probleeme ning mainimata innovaatilisemaid aspekte. Kas tehtud on piisavalt, et üliõpilased saaksid sotsiaalteaduste eripärast aru ja suudaksid turismiga seonduvat kahtluse alla seada? Kas ärivaldkonna koolid on turundustegevustes turismi positiivseid aspekte põhjendamatult ülistanud, jätmata nii-öelda tumeda poole käsitlemata?

Avastus, et kolmanda kursuse turismiüliõpilased mõistavad võimalikke lünki oma soorituses võrreldes teise ja esimese kursuse kaasõppijatega, ning et edaspidi hakkab enesehinnang põhjendamatult tõusma, on Piirmani sõnul oluline. Ühtlasi viitab leid tema sõnul, et kriitilise mõtlemise arengut ei saa vaadata lineaarse protsessina, mis pidevalt paraneb.

Üliõpilase võimekust oma nõrkusi näha tuleb nooremlektori sõnul arendada, korraldades näiteks väitlusvõistlusi, mis võimaldavad tõstatada küsimusi ja enda kohta uusi asju teada saada. Vaadeldes, kuidas üliõpilased kriitikat vastu võtavad, on võimalik tuvastada neid, kellel on Dunning-Krugeri efekt tugevam.

Uuring ilmus ajakirjas Annals of Tourism Research.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: