Oma pikkuse kohta liiga palju kaaluvate inimeste arv on maailmas viimastel hüppeliselt kasvanud. Hinnanguliselt elab maailmas praeguseks 1,9 miljardit ülekaalulist või rasvunud inimest. Sarnast suundumust võib näha ka Eestis. Liigne kehakaal on aga omakorda seotud mitmete haigusriskidega – muu hulgas kasvab võimalus haigestuda teist tüüpi diabeeti, vähki ja südame-veresoonkonna haigustesse. Nõnda saab Eestis kanda otse ja kaudselt lisakilode arvele peaaegu iga kuuenda surma.

Kopsakale probleemile vaatamata pole rasvumise epideemia põhjused veel sugugi selged. Endokrinoloogide sõnul ei saa süüdistada ilmselt pelgalt istuva eluviisi levikut ega toodetava toidu üleküllust. Muu hulgas on oma roll liigses toidu tarbimises ka geenidel, hormoonidel ja inimeste isu ergutavas toidu koostises – evolutsiooniliselt meeldivad inimestele rasvasemad, soolased ja suhkrurikkad toidud. Täiskõhutunde tekitamises näib aga oluline roll olevat hüpotalamusel, suuruselt mandliga võrreldaval ajuosal.

Suur osa senistest hüpotalamust käsitlenud uuringutest põhinevad samas loomkatsetel. Kuna ajupiirkond on võrdlemisi väike ja asub sügaval ajus, on olnud seda traditsioonilistes magnetresonantstomograafiga tehtavates uuringutes raske märgata. Hiljuti ilmunud teadustöös proovisid Cambridge'i Ülikooli teadlased selle rolli siiski paremini mõista. Selleks analüüsisid nad varem tehtud 1351 ajukuvapilti. Algselt teistel põhjustel tomograafi alla saadetud noorte täiskasvanute seas oli nii normaalkaalus olevaid, ülekaalulisi kui ka rasvunud patsiente.

Töörühm eesotsas Stephanie Browniga leidis, et ülekaaluliste ja rasvunud noorte täiskasvanute hüpotalamus oli nende normaalkaalus olevatest eakaaslastest märgatavalt suurem. Kehamassiindeksi ja hüpotalamuse suuruse vahel sai tõmmata isegi otsese seose. Seejuures oli suuruse erinevus kõige paremini näha hüpotalamuse osas, mis eritab nälja- ja täiskõhutunde tekitamisel oluliseks peetavaid hormoone.

Varasematest loomkatsetest on aga teada, et suuruse ja ajuosa struktuuri muutus on seotud põletiku tekkega. Hiirte puhul on piisanud selle esilekutsumiseks kõigest kolme päeva jooksul hiirtele rasvarikka toidu söötmisest. See omakorda soodustas insuliinresistentsuse teket ja loomade rasvumist. Põletiku mõjul oli vaja loomadel täiskõhutunde tekkimiseks rohkem süüa.

Teadlaste sõnul jääb siiski veel inimeste puhul ebaselgeks, kas hüpotalamuse suurenemine oli tingitud inimeste ülekaalust ja toidusedelist või oli uuritavate kehakaal tingitud suuremast hüpotalamusest. Teisisõnu ei saa veel midagi kindlat öelda seoses põhjuslikkuse kohta. Nõnda võib olla tegu ka nõiaringiga, mis ennast ajas üha võimendab.

Sellegipoolest loodavad teadlased, et mehhanismi ja ülekaalulise juurpõhjuste parem mõistmine võib aidata tulevikus inimestel edukamalt liigsetest kilodest vabaneda. Ühtlasi aitaks leida see praegustest vähemate kõrvaltoimetega söögiisu vähendavaid ravimikandidaate.

Uuring ilmus ajakirjas Neuroimage: Clinical.