Uuringud viitavad, et geneetika mängib rolli selles, millised toiduained inimestele meeldivad ja millised mitte. Seda, kui suurt rolli geenid mängivad, on aga olnud raske mõista. Uus uuring on sellele lähemale jõudnud.

Teadlased kasutasid Ühendkuningriikide biopanga andmebaasi, kust saadi 500 000 sellega liitunud inimese andmed. Suuremahulises genoomi analüüsis avastasid teadlased 481 genoomi, mis olid otseselt seotud meie toitumiseelistustega. Nad leidsid selliseid geenijärjestusi, mis ilmselt mõjutavad mitmesuguseid toitumisega seotud tahke. Näiteks seda, kas meile maitsevad puuviljad, linnuliha, kala, aga ka kohv ja alkohol.

Mõned geenid, millel oli toitumisele kõige tugevam mõju, olid seotud maitse- ja lõhnaretseptorite ja seedeensüümiga. Näiteks kuulus nende hulka mõrkja maitse retseptorigeen, mis mõjutab mitmete mõrkjate köögiviljade tarbimist, näiteks idude või rooskapsa. Teadlaste tuvastatud lõhnaretseptorite geenid olid küllaltki kitsa mõjuga. Näiteks oli üks seotud juustuga ja mitte millegi muuga. Kui inimesel on see geen olemas, siis tõenäoliselt ta juustu ei söö.

Teadlased on leidnud ka genotüübi, mis selgitab, kas keegi suudab tunda ühendit nimega beeta-jonoon. Kui inimesel on sellest lõhnaretseptori geenist üks variant, siis nad suudavad teatud lõhnu tunda ja kui mitte, ei tunne nad neid lõhnu üldse. Muu hulgas seostub see  genotüüp paljude toiduainete, näitesk tubaka, viinamarjade, apelsinimahla, virsikute, vaarikate ja piparmündiga. Nii võib see fenotüüp määrata, kas või kui palju inimene suitsetab, sööb viinamarju või joob teed.

Parem arusaam sellest, kuidas geneetika mõjutab meie söömisharjumusi, võiks aidata selgitada erinevate haiguste tekkeriski. Ühtlasi saaks arvestada geneetiliste eripäradega halbadest harjumustest loobumisel või dieedi pidamisel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.