Varem virgudes väheneb masenduse oht
Inimesi on kahesuguseid: hommikuinimesi ja õhtuinimesi ehk linnuriigist võrdpilti võttes lõokesi ja öökulle. Ühtedele meeldib hommikul vara tõusta, teistele õhtul hilja magama minna.
Tähelepanelikud teadlased on juba mõne aja eest jõudnud tõdemusele, et õhtuinimeste seas kohtab depressioonisümptomeid sagedamini kui hommikuinimeste seas.
Seni ei ole aga selge olnud, kas õhtul kauem üleval oleku komme suurendab depressiooni sümptomite tekke riski või sunnib depressiooni sümptomite ilmnemine inimest õhutusemale eluviisile.
Hollandi teadlased on ses asjas nüüd korraldanud geeniuuringu. Anne Landvreugd Amsterdami Vabaülikoolist ja ta kolleegid otsisid 14 tuhande hollandlase geenidest tunnusmärke selle kohta, kas nad on pigem hommiku- või õhtuinimesed.
Selliseid tunnusmärke on teadlased varem avastanud, nüüd tuli neid lihtsalt vaadata.
Samadelt inimestelt, kelle geene teadlased vaatasid, küsisid nad ka küsimusi nagu "on teil üldine energiatase piisavalt kõrge?" või "on teil raskusi otsuste langetamisel?". Vastuste põhjal tuvastati, milliseid depressiooni sümptomeid, kui üldse, inimestel esines.
Geeniandmeid ja depressiooniilminguid ühekorraga analüüsides jõudsid Landvreugd ja ta kaaslased tulemusele, et inimestel, kelle geenivariandid osutavad suuremale hommikulisusele, on depressioonimärke vähem kui suuremale õhtulisusele osutavate geenivariantidega inimestel.
Kuna aga inimese depressioonisümptomid tema geene ei mõjuta, saab siin põhjuslik seos olla ainult ühesuunaline: inimese päevakavalisi eelistusi kujundavad geenid soodustavad nende eelistuste realiseerumist.
Teadlaste väide on, et inimese päevakava omakorda on siis depressioonisümptomite tekke või mittetekke soodustajaks.
Järelikult, kui teadlasi uskuda, siis tasuks kõigil inimestel, kes soovivad liigset masendust vältida, kaaluda võimalust harjutada end hommikuti varem tõusma ja õhtuti varem magama minema.
Oma uuringutulemused on Landvreugd ja kaasautorid, seni veel eelretsenseerimata kujul, avaldanud võrguvaramus medRxiv.