"Aeg-ajalt limonaadi joovad inimesed ei peaks vähi suhtes muret tundma. [...] Saame anda ainult ühe väga selge soovituse, (aspartaamiga magustatud jookide) tarbimist tuleks vähendada," sõnas Francesco Branca, WHO toitumise ja toiduohutuse osakonna juht ülevaateid tutvustaval pressikonverentsil. Eeskätt puudutab see lapsi ja magustatud jooke rohkem joovaid täiskasvanuid.

"Kuna aktsepteerivat doosi pole praeguste uuringute alusel muudetud, ei anna see otsest signaali inimeste käitumise muutmiseks. Ent me ei peaks ühtegi toitu liiga palju tarbima. Tasakaalustatud toitumise korral ei tohiks ükski toidus olev lisaaine meile ohtu kujutada," kinnitas Mari Reinik, riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskuse (LABRIS) direktori asetäitja.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusliku normi alusel ei tohiks inimesed tarbida päevas kehakaalu kilogrammi kohta rohkem kui 40 milligrammi jagu aspartaami. Samast normist lähtub teiste seas ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Värskete ülevaadete valguses otsustas jätta WHO normi muutmata.

See tähendab, et näiteks 70 kilogrammi kaaluv täiskasvanu ei tohiks juua päevas üle viie liitri aspartaami sisaldavat Coca Colat, 30 kilogrammi kaaluv laps peaks piirduma aga kahe liitriga. WHO lisaainete ekspertkomisjoni (JECFA) hinnangul on inimeste tegelik tarbimine kordades väiksem. Täiskasvanud tarbivad komisjoni hinnangul päevas kehakaalu kilogrammi kohta kõige rohkem 12 milligrammi ja lapsed 20 milligrammi aspartaami.

"Kuna paljud ohutushinnangud põhinevad loomkatsetel, jäetakse loomade ja inimeste erinevuse tõttu ohutusfaktori arvutamisel tihti kümnekordne vahe. Lisaks arvestatakse inimeste vahelist erinevust, misläbi võib olla tegelik ohutusfaktor sajakordne," selgitas Reinik. Kokkuvõtlikult kindlustab see, et inimestele ei kujuta ohtu isegi piirnormile lähenev tarbimine.

"Kindlasti leidub neid, kes WHO piirnorme ületavad, aga neil pole väga häid alternatiive. Turul on küll teisi suhkruasendajaid, aga neist suurt osa pole uuritud sama põhjalikult kui aspartaami," märkis Kevin McConway, Avatud Ülikooli rakendusstatistika emeriitprofessor, kes kirjutas ka ajakirjas The Lancet Oncology ilmunud WHO järeldusi tutvustavale artiklile kõrvalkommentaari.

Professor viitas, et terviseorganisatsioon soovitab suhkruasendajaid sisaldavate jookide asemel juua hoopis vett. Lisaks on kõigi magusainete puhul WHO järeldanud, et need ei peaks olema peamine viis, millega oma kaalulangetusele kaasa aidata.

Tants vähi ümber

Maailma Terviseorganisatsiooni alla kuuluv rahvusvaheline vähiuuringute keskus (IARC) otsustas liigitada aspartaami ainerühma 2B. Samasse kategooriasse kuuluvad ka näiteks marineeritud köögiviljad, talgipulber, kookosõlil põhinevad seebid ja raadiokiirgus.

Varem oli keskus aspartaami liigitamisest tipptasemel teadusuuringute nappuse tõttu hoidunud. Nüüd antud hinnang tähendab, et praeguseks kogunenud teaduslike tõendite põhjal on võimalik, et ühend tekitab vähki, täpsemalt teatud maksavähki.

Samas on tõendid liiga nõrgad järeldamaks, et tegu on ilmselt vähkitekitava ainega. Sellesse 2A kategooriasse kuuluvad näiteks punane liha ja kuumad joogid. Teisalt on teaduslikud tõendid ka liiga nõrgad väitmaks, et aspartaam vähki ei tekita. Näiteks saab öelda seda kategooriasse 3 kuuluva kohvi kohta, mis on üks maailma kõige enam uuritud aineid. "IARC järeldab, et praeguses staadiumis on arvestatavaid uuringuid liiga vähe. Neid tuleks teha rohkem, et meie teadmised täieneksid ja hinnanguga oleks võimalik minna edaspidi kaugemale," nentis Mari Reinik.

"On väga võimalik, et tulevikus võib aspartaami liigitus muutuda. Olen nõus, et see määramatus tekitab ebamugavust, aga meil pole praegu lihtsalt piisavalt häid tõendeid ennustamaks, kuhu suunas hinnang tulevikus kaldub," sõnas Kevin McConway.

Näiteks arvestati hinnangu andmisel 2013. aastal kirjeldatud loomkatsetega, mida pidas Euroopa Toiduohutusamet toona metodoloogiliste puuduste tõttu vastuoluliseks. Inimesi hõlmanud uuringutes pole aga seost aspartaami tarvitamise ja vähi vahel leitud või on olnud need väga nõrgad. Seejuures on olnud nende vaatlusliku olemuse tõttu raske välistada, et kõrgenenud vähiriski taga oli hoopis näiteks inimeste kehakaal.

Näiteks hõlmas üks, 2016. aastal ilmunud uuring ligi 500 000 eurooplast, kelle elukäiku jälgiti 11 aasta vältel. Nädalas ühe täiendava aspartaami sisaldava limonaadi joomine seostus kuus protsenti kõrgema maksavähi riskiga. Samas haigestub Euroopas aastas keskmiselt maksavähki 100 000 elaniku kohta 5,2 inimest ehk miljoni inimese kohta haigestuks kolm inimest rohkem.

Möödunud aastal 1,2 miljonile USA täiskasvanule toetuvas uuringus leiti seevastu, et maksavähi risk oli kõrgem diabeeti põdevatel inimestel, kes jõid päevas enam kui kaks purki magusainega limonaadi. Leitud seos kadus, kui teadlased võtsid arvesse kehamassiindeksist tulenevat riski. Teiste inimeste puhul ei täheldanud töörühm seost algusest peale.

Samuti pole leitud selget mehhanismi, kuidas aspartaam vähki tekitaks. Aine laguneb enne soolestikus imendumist looduslikeks aminohapeteks.

Seeläbi ei peaks Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul IARC-i otsuse peale riigid ega ettevõtted suuremaid samme astuma. "Me ei soovita ettevõtetel tooteid turult kõrvaldada ega tarbijatel tarbimisest üldse loobuda. Soovitame lihtsalt tarbida mõõdukalt," kinnitas Francesco Branca.

Näiline vastuolu

Mari Reiniku sõnul on tingitud näiline vastuolu rahvusvahelise vähiuuringute keskuse ja WHO lisaainete ekspertkomisjoni otsuse vahel tingitud viisist, kuidas need aineid hindavad. IARC-i ülesanne on vaid öelda, kas aspartaam võib vähki tekitada. Samas ei tegele see sellega, millistes doosides ühendit tarvitatakse. Nõnda pole võimalik hinnata tulemuste põhjal alusel ka riski.

JEFCA uuringus viiakse seevastu kokku aine kui sellise omadused, võimalik mürgisus saadavate doosidega ning millised vanuserühmad milliste toitudega neid aineid saavad. "Siit tulenebki tavatarbijale veidi erinevana tunduv lähenemine. IARC on klassifitseerinud aspartaami küll 2B võimalikuks inimesele kantserogeenseks aineks, aga JEFCA jõudis järeldusele, et praegu pole piisavalt veenvaid tõendeid, muutmaks senini lubatud aktsepteerivat päevadoosi," sõnas Reinik. Euroopa Toiduohutusameti hinnang aspartaami kohta peaks valmima lähiaastatel.

Laiemat pilti vaadates on aga Reiniku sõnul näha, et üha rohkem kasutatakse looduslikku päritolu magusaineid. "Toiduvalikute tegemisel võiksid inimesed aga ise jälgida, et see oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Tarbida tuleks erinevate tootjate toite ja mõõdukas koguses. See maandaks nii lisa- kui ka saasteainetest tingitud potentsiaalseid riske ja varustaks meid ka piisavate toitainetega," sõnas Reinik.