Kunstlikke magusained nagu sukraloos peetakse toidus ja joogis üldiselt inimesele ohutuks. Siiski viitavad mõned uuringud sellele, et need võivad häirida soolebaktereid ja kahjustada isegi rakkude DNA-d, vahendab ScienceAlert.

Inimkeha ei suuda sukraloosi lagundada. Samuti ei suuda seda teha paljud mikroorganismid. Uuringu avaldanud Florida ülikooli teadlased märkisid, et sukraloosi molekulid ei lagune sugugi lihtsalt ning see tõstatab küsimusi nende mõju kohta keskkonnale.

Uurimisrühm kogus Florida piirkonna vetest nii mage- kui ka riimveelisi proove ning segas neid erinevates kogustes sukraloosiga. Seejärel uurisid nad viie päeva jooksul lahuste mõju tsüanobakteritele ja ränivetikatele ehk diatomeedele.

Sukraloosiga segatud magevees hakkas tsüanobakterite arvukus kontrollrühmaga võrreldes kiiresti kasvama. Riimvees toimus aga järsk kasv ning seejärel järsk langus. Diatomeede arvukus hakkas aga sukraloosi lisamisel langema nii mage- kui ka riimvee proovides. Mõju oli märgatavam magevees.

Teadlased oletavad, et diatomeed võivad sukraloosi segi ajada mõne toitainega, mida nad lagundada suudavad. Kuigi uuring ei käsitle tehisliku magusaine pikaajalisi mõjusid, on siiski selge, et veepuhastusjaamadest keskkonda jõudev sukraloos võib ökosüsteeme tugevalt häirida.

Näiteks diatomeede puhul on oht, et terved asurkonnad võivad hävida. Samas on nad ookeanides peamised hapniku tootjad ning toiduahela olulised alustalad. Tsüanobakterid võivad jällegi aga tsukraloosi mõjul kogu mikrobiokoosluse üle koormata. Sukraloosi täpsemat mõju keskkonnale peavad kaardistama edaspidised uurimistööd.

Ajakirjas Environmental Monitoring and Assessement ilmunud teadusartikli autorid leiavad, et kunstlike magusainete tarbimise vähendamine võib olla parim nii inimestele kui ka planeedile tervikuna.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.