Hambaarst: Eesti inimesed harjavad hambaid kaugelt liiga vähe
Möödunud aastal ilmunud suutervise uuringust tuli välja, et hambad on terved vaid murdosal Eesti elanikest. Eesti Hambaarstide Liidu president Katrin Metstak märkis, et poeriiuli ees tootjate lubaduste üle mõtisklemise asemel tuleks pöörata rohkem tähelepanu hammaste harjamisele ja kasutada iga päev hambaniiti.
Eesti täiskasvanute suutervise uuringust tuli välja, et keskmiselt on 35–40-aastastel suus terved vaid umbes pooled hammastest. "Ka selles vanuses on hambaid kõvasti puudu, 75. eluaastani jõudes oli keskeltläbi neil suus vaid kümme hammast," nentis hambaarst saates "Huvitaja".
Kitsamalt hambakivile ehk kivistunud hambakatule keskendudes leidsid uuringu tegijad toona, et sellega polnud probleeme vaid neljandikul uuritutel. "Umbes kolm neljandikku oleks vajanud kohest ravi ja neist omakorda pooltel oleks tulnud hakata hambakattu kohe eemaldama," meenutas Metstak.
Hambaarsti sõnul taanduvad ulatuslikud probleemid kehvale hambapesule. Inimesed kipuvad harjama hammaste väliskülgi. "Kõige rohkem kattu on aga keele ja suulae pool, aga selle jaoks aega ei jää. Korralik hambapesu võtab vähemalt kaks minutit, sellepärast jäävad hambad katuseks," viitas Metstak.
Samuti pööravad inimesed liiga vähe tähelepanu igemeäärte puhastamisele. "Kui ige on valus, ei julge inimene midagi teha, tuleb seda rohkem vaadata ja puhtaks teha. Inimesed käituvad aga teisiti, kui peaks," lisas ta.
Suuhügieeni tooteid hankides piisab hambaharjast, hambapastast ja hambaniidist või hambavaheharjast. Hammaste suuveega loputamine aga reeglina tulutu tegevus. "Kui hambad on korras, on selle kasutamine mõttetu ja seda võib kasutada vaid kaks nädalat järjest. Seda kasutatakse põletikuliste protsesside vähendamiseks, kuid põletiku põhjust see ei likvideeri," sõnas Metstak.
Nätsust on kasu, kuid kindlasti ei tohiks sisaldada see suhkrut. "Näts neutraliseerib hapet pärast sööki, piisab, kui närida seda kaks-kolm minutit. Sellel on aga teine paha pool, sest see ei lagune looduses sarnaselt suitsukonidega," sõnas hambaarst.
Kindlasti peaks suuhügieeni juurde kuuluma regulaarne hambaniidi või hambavaheharja kasutamine. "Ilma niidita hakkama ei saa, sest pole veel tehtud hambaharja, mis hammaste vahele mahuks. Hambaniit ja hambavahehari on vajalik pärast sööki, sest teatud kohtadesse jääb toit. See hakkab lagunema ja tekitama hapet. Seetõttu tuleks kasutada hambaniiti kohe päras sööki, õhtul on selleks juba liiga hilja," rõhutas Metstak.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Huvitaja", küsis: Johannes Voltri