Eestis on pööratud nähtusele seni tähelepanu võrdlemisi vähe. Sellegipoolest leidsid näiteks Tartu Ülikooli teadlased 2020. aasta alguses ilmunud uuringus, et Eesti linnade suvine mikrokliima võib kasvatada inimeste suremusest. Võrreldes läheduses asuvate maapiirkondadega on linnas temperatuur keskmiselt viis kraadi kõrgem.

Kohati võivad tehnopinnad ja suletud keskkonnad temperatuuri veelgi kergitada, tekitades soojussaari. Selle tulemusel ei tõuse üksnes õhutemperatuur, vaid suureneb võimalus ka õhusaastega kokku puutumiseks. Muu hulgas tekib rohkem osooni. Kokkuvõetuna tõusis 2010. aasta kuumalaine ajal suremus näiteks Tartus 31 protsenti võrra. 

Linnaplaneerimise ja inimtervise seoste mõistmiseks on uurijad kogunud andmeid alates 20. sajandist. Selle tulemusel on võimalik võrrelda erinevusi linna eri piirkondades ja tuvastada võimalikke soojussaarte asukohti. Klimatoloogi Andres Tarandi uuringu põhjal jäid 20. sajandi teisel poolel Tallinnas leitavad temperatuuride erinevused valdavalt 0,5-0,7 kraadi vahele.

Samas leidsid Tartu Ülikooli teadlased oma 2020. aasta analüüsis, et nüüdseks on temperatuurierinevused linnasiseselt suurenenud 10-15 kraadi vahemikku. Keskmine temperatuur küündib suveperioodil Tallinnas 25 kraadini. Sagedad soojussaarte tekked suurendavad nende sõnul omakorda vajadust, et hinnata kliimasoojenemise ja linna tehnopinna suurenemise mõju inimtervisele.

Selle aasta juunis ilmus Tallinna Tehnikaülikooli ja Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga koostöös tehtud uuring, mis keskendus Tallinna tänavate orientatsiooni ja erinäoliste kõrghoonete mõju ning inimese heaolu vahelistele seostele. Autorid järeldasid, et kõrge õhutemperatuur, peegeldunud päikesevalgus ja vähene rohelus loovad linnades soojussaari, kus on inimesel ebamugav olla. Õhutemperatuur võib olla ümbritsevast aga kuni 20 kraadi kõrgem.

Eesti linnade soojussaari uurinud Tartu Ülikooli professor Valentina Sagrise arvates on soojussaarte mõju vähendamisel kaaluda ehitamisel kasutatud materjale ja linnaplaneerimist. Hästi planeeritud linnaruum on võimeline looma koridore õhu liikumiseks. "Oluline on, et katusematerjalid ei oleks tumedad ja majamaterjale valides tuleks arvestada nende omadustega soojussaartele," sõnas Sagris.

Linnapildis oli Sagrisel täheldada, et igasugused rohealad, purskkaevud ja veesilmakesed parendavad soojussaarte mõjusid inimesele, kuna liikuv õhk jahutab. "Igasuguste veesilmakeste loomine on teretulnud," märkis professor. Samuti on Sagrise arvates oluline varjuliste kohtade loomine, mis aitavad eriti soojussaartele mõeldes linnaruumi inimesele mugavamaks muuta.

Teadlaste sõnul võiks aidata soojenemise mõju tasakaalustada rohealade suurendamine ja ehitiste läbimõeldum planeerimine. Samuti soovitavad teadlased juua vett, teadlikumalt on marsruute planeerida ja viibida jahedamates kohtades.

Eesti soojussaarte asukohtadega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse kaudu.