Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu maailmas. Mullu ehk 2022. aastal oli Euroopas senise mõõtmisajaloo kuumim suvi: riike väisasid nii tugevad kuumalained, saaki nurjavad põuad kui ka laastavad maastikupõlengud.

Eurostati andmetest oli juba varem teada, et läinud suve liigsuremus oli erakordselt suur. Seni polnud otseselt kuumusega seotud surmade hulka aga eraldi hinnatud. Nüüd võttis rahvusvaheline töörühm ette Euroopa temperatuuri- ja suremusandmed aastatel 2015–2022. Andmestik hõlmas 823 piirkonda 35 riigis, kus elab kokku 543 miljonit inimest.

Töörühm lasi mudelitel ennustada, kui palju surmasid võis 2022. aasta suve igal nädalal panna igas uuritud piirkonnas temperatuuri süüks. Nad hindasid, et suvekuudel suri Euroopas kuuma ilma tõttu 61 672 inimest. Ainuüksi eriti tugeva kuumalainega nädal 18.–24. juulil nõudis 11 600 elu.

Uuringu kaasautori Hicham Achebaki sõnul on tulemuseks saadud liigsuremus väga kõrge, ent mitte ootamatu. Aastal 2003 Euroopat tabanud kuumalaine tõttu suri tavapärasest enam kui 70 000 inimest rohkem. Uus analüüs osutab Achebaki sõnul aga vajadusele elanikkonna kaitseks senisest enam meetmeid võtta.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnul tuleb arvestada, et eelmise aasta kohta pole veel käepärast täpseid päevase suremuse andmeid. "Kui uurime kuumalaine mõjusid, siis ideaalis on meil teada iga päeva kohta, kui palju inimesi suri ja mis oli sel päeval temperatuur. Antud uuringus on meil teada, kui palju nädalas inimesi suri ja millised olid nädalas erinevad temperatuurid. Selline metoodiline konks on seal sees," seletab ta.

Eesti kuumast tingitud liigsuremuse kohta valmib tema töörühmal koostöös keskkonnauuringute keskusega päeva täpsusega analüüs järgmiseks kevadeks. "Kui meil on olemas päeva keskmised andmed, siis näeme, kas see trend jääb püsima, et naiste hulgas on liigsuremus oluliselt suurem kui meeste hulgas," ütleb ta.

Naised ja üle 80-aastased on haavatavamad

Uuringu andmetel mõõdeti mullu suurim temperatuuritõus võrreldes varasema suvekeskmisega Prantsusmaal. Seal oli keskmine temperatuur eelmisel suvel 2,43 °C varasemast kõrgem. Prantsusmaast ei jäänud 2,3 °C tõusuga palju maha Šveits, millele järgnesid omakorda Itaalia 2,28 °C ja Ungari 2,13 °C tõusuga.

Kuuma tõttu oli enim hukkunuid Itaalias, kus suvi nõudis 18 010 inimelu. Itaalia järel teisel kohal olid Hispaania 11 324 ja Saksamaa 8173 liigsurmaga.

Uuringu järgi olid üldiselt enamik hukkunutest enam kui 80-aastased. Samuti ilmnes analüüsist, et 63 protsenti kuuma tõttu surnutest olid naised. Enam kui 80-aastaste seas kärises vahe eriti märgatavaks: selles vanuserühmas oli naiste suremus meeste omast 27 protsenti suurem.

Eestis suri kuuma ilma tagajärjel 2022. aasta suvel kokku 167 inimest, neist 113 naist ja 39 meest. Vanuserühmiti oli enim hukkunuid Eestis kõige vanemas ehk üle 80-aastaste vanuserühmas, milles sai seostada palava ilmaga 71 surma.

"Ega Eesti inimesed millegi poolest väga teistsugused ei ole kui teised Euroopa inimesed," tõdeb Hans Orru. Just üle 80-aastaste meeste üliväikese suremuse taga võib tema sõnul olla taaskord uuringu metoodika. Nimelt sureb keskmine mees enne ja keskmine naine peale 80. eluaastat. "Üle 80-aastaste meeste seas on juhtusid üldse vähe. Kui need veel nädala peale ära keskmistada, siis nii väikeses rühmas nädala andmetega ei tule see mõju meeste hulgas välja," oletab Orru. 

Majad vajavad soojustuse kõrval jahutust

Varasematest uuringutest on teada, et Euroopa soojeneb maailma keskmisest kaks korda kiiremini. Võrreldes 19. sajandi keskpaigaga on maailm nüüdseks soojenenud keskmiselt pea 1,2 °C võrra. Euroopa oli aga mullu tööstuspöörde-eelsest umbes 2,3 °C soojem.

Kui inimeste temperatuuritõusu eest kaitsmiseks uusi meetmeid ei võeta, seisab Euroopa 2030. aastaks igal suvel silmitsi enam kui 68 000 kuumast tingitud surmaga, osutab uuring. Sel juhul võib suviste liigsurmade arv 2040. aastaks kerkida üle 94 000. Sajandi keskpaigaks pole aga töörühma sõnul välistatud 120 000 suvist liigsurma.

Hicham Achebaki sõnul põhinevad need ennustused praegusel haavatavuse tasemel ja tulevastel temperatuuridel. Haavatavust saab tema sõnul väga tõhusaid meetmeid abiks võttes vähendada. Uuringuga mitte seotud teadlaste sõnul osutab töö samuti vajadusele tegutseda inimeste kaitsmiseks kohe ning arvestada seejuures nende sooliste ja vanuseliste eripäradega.

"Tahes tahtmata, mis tahes meetmeid me võtame, need kuumad ilmad põhjustavad rohkem suremust. Kui oled vanem inimene, nõrga tervisega, siis väga kuumad ja külmad temperatuurid on sinu organismile ikkagi lisastress ning see lihtsalt tollel hetkel ei pea vastu," märgib Hans Orru.

Tema sõnul on enamik kuumalainetega kohanemise meetmeid tegelikult Eesti inimestele hästi teada: piisavalt vedelikku tarbida, mitte kuuma käes viibida, kanda katvaid riideid ja kasutada päikesekaitsekreeme. Laiemalt tasuks sagenevate kuumalainetega arvestada ka maju ehitades ja renoveerides. "Soojustamine on hea, aga kui teha täisrenoveerimine, tuleks mõelda ka jahutussüsteemidele, et majad ei läheks liiga kuumaks," osutab professor.

Kuna kuumalained ohustavad eakate kõrval diabeetikuid, südamehaigeid ja krooniliste hingamisteede muredega inimesi, tuleks Orru sõnul nende seas kuuma ilma mõju kohta täiendavat teavitustööd teha. "Diabeetikud võiksid näiteks rääkida oma raviskeemist arstiga. Teinekord tuleb seda muuta, aga seda peab juba arst neile ütlema," selgitab ta.

Kõigest hoolimata on just üle 80-aastaste suurima riski juures Orru sõnul ka väike helgem pool. "See tähendab, et järjest rohkem inimesi elab 80-aastaseks," tõdeb ta. Probleemsem on professori sõnul see, kui kuumalaine kujutab endast tõsist ohtu juba alla 65-aastastele.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.