Moks nõustus, et kuuldes sõna parasiit, kangastub inimestele kohe kellegi halb enesetunne. "Tegelikult kasutatakse parasiite ka inimese enda huvides: näiteks taimekahjurite hävitamiseks. Nii et see ei pruugi sugugi olla ainult halb," märkis ta saates "Terevisioon".

Parasiite kasutatakse ära näiteks taimekaitses, aga ka üha rohkem meditsiinis. "On hakatud rääkima nii-öelda terapeutilistest või headest ussidest, kelle baasil võiks teha ravimeid, et tõsta inimese immuunsust," täpsustas Moks.

Eestis ja Euroopa laiemalt pole parasiitide levik Moksi hinnangul kuigi probleemne. Küll aga võib eestlane kahjustava parasiidi kaasa tuua reisilt mõnesse teise riiki, kus elukvaliteet ja sanitaartingimused pole euroopalikul tasemel.

Eestis levinud parasiitidest kardavad inimesed sageli enim paelussi. "[Ussi] pikkus ei olegi nii oluline. Oluline on, kuidas ta mõjutab oma peremeest: võtab peremehelt toitaineid ja seega kurnab peremehe välja," sõnas Moks. Ajalooliselt pole paelussi tema sõnul aga tingimata ära põlatud: "Seda kasutati näiteks kaalulangetamiseks. Söödi paelusse sisse ja siis sai kaalu kergemaks. See on üsna halb ja tervist kahjustav [meetod]."

Kliima soojenedes liiguvad parasiidid kogu maailmas elama aladele, kus neid varem ei leidunud. Moksi sõnul näeb seda juba Eestiski. "Küll mitte inimese seisukohast, aga näiteks koduloomadel ja metsloomadel selliseid parasiite juba on," osutas ta. Eelkõige on tegemist sääskede ja puukide vahendusel levivate haigustega. "Näiteks südameuss koertel ja koerlastel on parasiit, mis on siia hiljuti levinud," lisas Moks.

Ühest küljest tuleb lõunast soojalembeseid parasiite juurde, aga teisest küljest surevad välja kohalikud jahedat eelistavad liigid. Moksi sõnul ei ole iga parsiidiliigi hukkumine tingimata hea uudis. "Üldine trend on , et mida suurem on parasiitide mitmekesisus, seda vähem kahju tekitavad ohtlikud liigid," põhjendas ta.

Inimestel endil soovitas Moks kogu parasiiditeemasse rahulikult suhtuda. "Olla ülipuhas ja steriilne, mitte millegagi kokku puutuda – see pigem tekitab allergiaid," osutas ta. Teisisõnu võib vanem mustade kätega või küüsi närivat last endiselt korrale kutsuda, kuid liigselt karta pole vaja.

""Ära kindlasti näri küüsi" ja "pese kindlasti käsi" – kõik sellised hoiatused võib-olla ei olegi väga head. Pigem las [laps] puutub kusagil väikest viisi bakterite ja ussidega kokku. Seda enam, et väikelaste kõhuussid ei ole sageli väga ohtlikud. Ebameeldivad, aga mitte ohtlikud," sõnas Epp Moks.