Vormelisõitjad pilgutavad silmi ühtedel ja samadel rajalõikudel
Silmapilk vältab vaid viivu, kuid vormel-1 piloodi jaoks tähendab silmapilgutus tervelt paarikümmend meetrit kinnisilmi sõitu. Ja kui piloot pilgutab mituteist korda minutis, siis läbib ta minutis pimesi mitusada meetrit.
Tavaautojuhil on kiirus väiksem ja silmadkinni-teelõigud lühemad, kuid liiklusohutuse seisukohalt võib ka tema pilgutusil tähtsust olla.
Ryota Nishizono Jaapani telekommunikatsiooniettevõtte NTT Atsugi linnas asuvast teaduslaborist ja ta kolleegid monteerisid kolme professionaalse vormelisõitja kiivrisse seadeldise, mis salvestas nende silmapilgutusi. Sõitjad tegid kolmel Jaapani ringrajal kokku 304 harjutusringi.
Selgus, et kõigi kolme sõitja silmad pilkusid enam-vähem ühtedes ja samades rajalõikudes. See võib tähendada, oletavad teadlased, et sõitjate vaimuseisund läheb kindlates lõikudes omavahel niiöelda sünkrooni.
On varemgi tähele pandud, et vaimuseisundil on silmapilgutusele oma mõju: näiteks tugeva keskendumise korral ja kriitilistes olukordades võib pilgutussagedus väheneda.
Nishizono ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas iScience, et kiirenduse ajal ja kurvivõttude algjärgus kippusid vormelipilootide silmapilgutused harvenema. Need on ka olukorrad, kus ümbrust tasub terasemalt jälgida.
Autojuhi pilgu liikumist sõidu ajal on teaduslikult uuritud varemgi, kuid pilgutamisele on tähelepanu osutatud vähe. Silmapilgutusi on peetud juhuslikult ajastatud nähtuseks, mis tuleb lihtsalt ette siis kui tuleb.
Veel on teada, et inimesed pilgutavad silmi palju sagedamini, kui oleks vaja selleks, et silmad niisked hoida.
Nishizono ja ta kaaslased tegid uuringu just vormeliradadel, sest seal saab tingimusi paremini seadistada kui maanteel või linnatänaval.
Endisest profijalgratturist Nishizono kavatseb nüüd edasi uurida, mismoodi inimese aju täpsemalt silmapilgutuste sagedust reguleerib, samuti seda, kuidas inimesed pilgutuste poolest omavahel erinevad.
