Terviseamet kontrollib inimeste kraanidesse jõudvat vett regulaarselt. Väga harvad on juhtumid, kus vees leidub midagi sellist, mis võib inimeste tervist mõjutada. Peamine joogivett puudutav probleem on seotud vee maitse ja lõhnaga.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns rääkis, et võrreldes teiste riikidega on Eesti joogivesi väga puhas ja kahjulikke aineid või baktereid satub vette väga harva. "Pigem on probleem olnud maitse ja lõhnaga. See ei ole tarbijale vastuvõetav, kui vees on näiteks hägusust või setet palju ning mingid tükid hõljuvad vees. Selliseid leide on väga vähe, kus mikrobioloogiline näitaja on kõrgem kui peaks ja sellel on otsene tervisemõju," lausus ta. 

Vees, ja laiemalt keskkonnas, on tema sõnul väga palju baktereid, aga suuremat osa terviseamet ei mõõda. "Keskendume nendele, millel on otsene mõju inimeste tervisele ja sellistele indikaatornäitajatele, mis võivad näidata mingi probleemi olemasolu. Väga harva, kui vesi ei vasta mõnes kohas vastavatele nõuetele. Peamiselt ongi need indikaatornäitajad, millele vesi ei vasta. Näiteks on vees liiga palju rauda või on filtrid ummistunud ja vajavad puhastamist," sõnas Liepkalns. 

Lauri Liepkalns rääkis, et teoreetiliselt ei tohiks tervist mõjutavad bakterid vette sattuda. Kui vesi jõuab puurkaevust jaotustrassi ja sealt inimeste majadeni ning kraanideni, siis see trass on surve all. "Piltlikult öeldes nagu veri inimese kehas. Kui meil trassis väike auk tekib, siis surve surub vee välja ja sealt ei tohiks midagi sisse saada. Kui kolibakterid on trassis sees, siis seda peab uurima ja aru saama, kust see tuleb," ütles ta.

Selleks on tema sõnul erinevaid võimalusi. Kas on toruvahetust tehtud või trasse läbi kaevatud. On olnud ka juhtumeid, kus tagasivoolu klapp puudub ja seisev vesi on halvaks läinud ja trassi voolanud. Selleks, et bakterist lahti saada tuleks Liepkalnsi sõnul vesi välja vahetada ja toru desinfitseerida. "Tuleb tema elukeskkond ära võtta, et bakter ei saaks paljuneda," ütles ta.

Ülemiste järv on tundlik

Eestis kasutatakse joogiks nii põhjavett, aga suuremates linnades nagu näiteks Tallinnas ja Narvas, ka pinnavett. Tallinna Vesi toodab aasta jooksul Ülemiste järvest umbes 25 miljonit kuupmeetrit vett. Sellest piisaks enam kui 750 000 eestimaalase iga-aastase vee vajaduse katmiseks.

Kuna Ülemiste järv ei ole väga sügav – 2,5 meetrit – on järv üsna tundlik. Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev rääkis, kuidas Ülemiste järve ümber toimuv mõjutab ka järve. Seepärast ongi järve ümber aed, et kolmandad isikud ei saaks järvele ligi.

Ülemiste järve vee kvaliteeti mõjutab järve vee temperatuur. Kui talvel on järvevesi 1–2 kraadi, siis suvel 25 kraadi. Sestap on ka puhastusprotsess suvel suurem kui talvel. Peamine erinevus suvel ja talvel puhastamise vahel seisneb mikrofiltrite kasutamises. Timofejev rääkis, et kui vesi tuleb järvest, siis kõigepealt puhastatakse seda suurte võredega. "Ehk siis võtame veest välja prahi, mis seal on. Näiteks puuoksad, mõni kilekott, mis lendab linnast järvele," sõnas ta.

Vee desinfitseerimiseks kasutatakse Tallinnas osooni, mis on tugev oksüdant. Seeläbi muutub vesi läbipaistvaks ja sellel ei ole lõhna.

Tallinna Tehnikaülikooli keemik Sergei Preis rääkis, et osooni kasutamisel on kaks probleemi. Kõigepealt on see üsna kallis. Teisalt ei jää see vette püsima. "See töötab lühikest aega, tapab bakterid ära ja sellega osooni funktsioon lõpeb. Kui vesi on jaotussüsteemis neli-viis päeva, kaasnevad sellega teatud riskid. Näiteks võib vesi saada bakteriaalselt saastatud. Selleks, et seda ei juhtuks, lisatakse lõpptöötlemisel veidike kloori, et kaitsta torustiku süsteemi," lausus ta.

Aleksandr Timofejev rääkis, et kui vesi jõuab edasi reservuaaridesse, siis seda desinfitseeritakse klooriga. "Kloor jääb vette ja kui vesi liigub linna, siis see sama kloor tagab sanitaarsed garantiid veele. Ehk siis kui teeme Tallinnas kraani lahti ja tunneme natuke kloori lõhna, siis see tähendab, et kloor on vees ja teeb oma tööd. Kui vette peaks midagi tekkima, siis kloor tapab selle ära," lausus ta.

Kui kusagil veepuhastusprotsessi on tekkinud mõni probleem, siis sellele saadakse jälile Ülemiste veepuhastusjaama südames ehk juhtimiskeskuses. Kui näiteks mõni seade ei tööta, saab juhtimiskeskuse spetsialist tööle lülitada teise. Sestap ongi kõiki seadmeid topelt.  Samamoodi on olemas ka varugeneraator juhuks, kui elekter ära läheb. "Elektrikatkestuse korral saame vett edasi toota. Meil on kuus puhta vee reservuaari mahutavusega umbes 50 000 kuupmeetrit, millest jätkub Tallinna linnale 18 tunniks," lausus Timofejev. Kõige vähem vett tuleb Ülemiste veepuhastusjaamas puhastada jaanipäeval, kõige enam enne aastavahetust. Keskmiselt kulub vee puhastamiseks umbes 15–18 tundi. 

Aleksandr Timofejev rääkis, et kui inimene keerab kodus vee mitmeks nädalaks kinni, siis kraani lahti tehes ei tasu vett kohe juua. "Kindlasti tasub lasta veel torudest läbi joosta. Kui vesi liigub torudes, siis see toob endaga kaasa jääkkloori, mis justkui desinfitseerib torustikku," ütles ta.

Kellel on kodus oma puurkaev, siis Lauri Liepkalns soovitab kaevu aeg-ajalt kontrollida, et näha ega sinna pinnavett sisse ei voolaks. Tarbijad, kes on veetrassi peal ja paigaldanud filtrid, peaksid neid aeg-ajalt uuendama ja puhastama vastavalt kasutusjuhendile. "Ka boilerid võiks üle vaadata ja puhastada. Kui sinna on katlakivi tekkinud ja bakter on sisse pääsenud, siis nad võivad katlakivi keskel kõrgematel temperatuuridel elus püsida," lausus ta. Seega tuleb seadmeid hooldada. 

Moodsad lahendused

Kuna maailmas on üha suurem vajadus puhta joogivee järele, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on välja töötanud lahenduse, mille abil on võimalik toota puhast joogivett kolm korda odavamalt kui seda senimaani tehtud on. Teadlaste uudne lahendus puhastaks vett elektri abil.

"Idee seisneb selles, et elektrilahendusega puhastatakse vett plasmaga. Plasma on ioniseeritud gaas ja seal ei ole mitte midagi keerulist. Ioniseeritud gaas asendab osooni, kuid teeb seda molekulaartasemel kolm korda energiatõhusamalt kui osoon. Järelikult, kui asendame kogu maailmas osoonimise uudse elektrilahenduse plasmaga, siis võidame energias vähemalt kolm korda," selgitas ta.

Preis usub, et ühel hetkel jõuab lahendus päriselt kasutusse, aga see võtab tõenäoliselt veel aega ning sel võivad olla majanduslikud põhjused. "Kui suuri probleeme ei ole, siis mitte keegi ei tee midagi, sest tarbija maksab kõik kinni," lausus ta.