Riigikogu esimene koosseis valiti ametisse 20. detsembril 1920 ja pidas vastu ligi 900 päeva. Parlament läks ennetähtaegselt laiali, sest usuõpetuse avalike algkoolide õppekavadesse kuulumise rahvaküsitluse tulemus näitas vastuolu riigikogu ja rahva arvamuse vahel. Erinevalt riigikogu enamusest soovis rahvas koolides usuõpetuse taastamist, kirjutab selgub rahvusraamatukogu ajaveebist Parlafon.

Teise riigikogu erakorralised valimised toimusid 5.-7. mail 1923 Asutava Kogu 2. juulil 1920 vastu võetud riigikogu valimisseaduse alusel. Seaduse kohaselt valiti riigikogu kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Nii valijatele kui ka kandidaatidele esitatud nõuete osas võib märgata praegusega märkimisväärset erinevust. Ühtlasi oli kirjum poliitiline maastik.

Täpsemalt saab lugeda poliitilise protsessi aluseks olevast korrast toonasest põhiseadusest ja "Riigikogu walimise, rahwahääletamise ja rahwa algatamise õiguse seadusest". Riigikogu juhatuse täiendav teadaanne teise riigikogu valimise asjus ilmus ajalehes Waba Maa 22. aprillil 1923.

Kandideerivaid nimekirju oli 26, koosseisu pääses 14. Valimistel andis kehtiva hääle 460 085 isikut ehk 65,7 protsenti hääleõiguslikest kodanikest (700 054).

Valimisi lahati põhjalikult ka toonases ajakirjanduses. Näiteks ilmutas Hans Rebane Päewalehes 10. aprillil 1923 artikli "Valimiseelse kihutustöö algul".

Meil on suuremalt jaolt kitsaserakondline ajakirjandus. Igal suuremal rühmitusel ehk erakonnal on oma ajaleht, kes oma ülesannetest erakonna häälekandjana seni nii aru saanud, et alatasa ja igas wähemas teates ja sõnumis erakonna kilbiga wehkida tuleb.

Meie erakonnad on seni pealootuse pannud erakondade häälekandjate peale, mille weergudele ka siis kõik erakondline üliagarus wälja kallati. Et see iseenesest weel erakonda pealwee hoida ei suuda, näitasid muu seas esimese Riigikogu walimised, kus erakond kaotas, kellel mitu ajalehte oli. Ja wastuoksa – teine erakond wõitis, kellel üks ainukene wõrdlemisi wähese arwu lugejatega ajaleht tarwitada oli. Erakonnale on palju tähtsam erakondline organisatsioon, need kihid, kelle peale erakond ennast toetab, kui need kihid on suudetud organiseerida.

Niisama on tähtis see idee, mis erakonnal aluseks, sihid, kuhu poole erakond tüürib. Ei ole neid eeldusi poliitilisel erakonnal olemas, siis ei aita ka mitme häälekandja ehk ajalehe müra tegemine suuremat midagi. Kui poliitiline erakond on elujõuline, siis suudab ta enesele ka ülewaltähendatud tarwilised eeldused luua. Ja on need olemas, siis omab ka walimiseelne kihutustöö loomulikuma ilme.

Nädal hiljem kirjeldas Hans Rebane valijate ees seisvaid väljakutseid.

Teise Riigikogu walija seisab terwe rea kandidaatide nimekirjade ees. On hulk uusi juure tulnud, kes ei jäta omaltpoolt walijat ahwatlemast. Kui need uued nimekirjad teatawaks said, kelle hulgas rida sarnaseid, mis kitsaskutselise iseloomuga, tähendasime juba tol korral, et walija õigemini teeb, kui ta suuremate poliitiliste parteide ehk erakondade ümber koondub. Sest siis kujunewad meil sisepoliitilisete jõudude wahekorrad selgemaks, kuna ülearune jõudude killunemine niihästi seadusandlist tööd raskendab kui ka riigi walitsemise keeruliseks teeb.

Pealegi ei wasta kitsad kutsete ja kihtide esitused mitte parlamendi iseloomule, mis on maa poliitiliseks esituseks. Selle juures tuleb aga peatähelepanu pöörata küsimuse peale, missugused on need õiged sihtjooned, mida walija silmas peab pidama, enne kui ta otsuse teeb, kelle poolt oma hääl anda.

Postimehes 27. aprillil 1923 poliitilist kihutustööd kirjeldanud Leopold Kenn nentis, et seda tehakse kõikjal.

Kuigi huwi valimiste wastu rahwa hulgas suur on, elustab seda omakorda weel hoolas kihutustöö. Seda kihutustööd tehakse igal pool ja igal juhtumisel. Kihutustöö tegemise kohaks on saanud mitte enam kooli- ja seltsimajad, need loomulikud koosolekute kohad, waid koosoleku kohaks muutuwad ka wagunid raudteel ja suured ning väiksed laewad jõel ja järvel.

Kuna seltsimajades koosolekuid toime pannakse ühe ehk teise erakonna kõnemehe (rahwa keeles "lugeja") poolt, wõtab laewal ja wagunis jämeda otsa enese kätte harilikult mõni küla kaupmees, lihunik wõi rätsep – need meie rahwa sõnakamad mehed. Nii mõnigi ametlik kõnemees võiks neilt õppida ülesastumisi, kõnelemist ja mis peaasi, kindlust ja oskust kuulajates usku äratada oma sõnadesse.

Riigikokku pürgivate erakondade "tõelistest" kavatsustest tegi 5. mail 1923 pilkava ülevaate Gori ajalehes Vaba Maa, avaldades artikli "Loomutruu ülesvõte poliitilistest erakondadest üks minut enne valimisi".

Äärmine paremalpool pangapõllumees lillepotiga. Kui pukile pääseb, annab asunikule ja wäikepõllumehele lillepotitäie maad, mõisad aga täies suuruses oma mõtteosalistele tagasi.

Taewaliitlane seisab raudsete ahelatega, millega igaühe kinni needib, kes tema kasuks waimust ja warast waene ei taha olla.

Rahvaerakonna tanta hoiab süles "Erkati" tõugu rotti, kelle kohe riigiwara kallale laseb, kui wõimu enese kätte saab.

Pitka laewaliitlane seisab samovariga, millest igaühele kanget "rahwuslist" teewett tilgutab, mis jalad "rahwuslist" tantsu "kamaarinskit" tantsima paneb. Järgmine on töõerakondlane wasaraga. Tal on tugew käsi ja tüse wasar teab et tööd veel ees palju.

Wiimane on sots. Ta on kogu aeg riigi ülesehitamiseks sõelaga wett kannud ja esineb selle äraproovitud "atribuudiga" ka nüüd, lootes, et mõtteosalised teda toetawad. Puuduwad pildil isesotsid, kommunistid ja teised "ühise wäerinna" mehed, sest et nad pildistamise ajaks weel kotist, kuhu walijad nad ajanud, wälja ei jõudnud ronida.

Vahetult pärast valimisi tunti 9. mail Postimehes muret poliitilise maastiku killustumise pärast, mis ähvardab anda suurema mõjuvõimu äärmustele.

Ehk küll riigikogu walimiste tagajärjed lõpulikul kujul alles selginemata, on seniste andmetega wõimalik juba üleüldistes joontes teatawat ülewaadet saada. Iseäranis rõõmustaw ei ole ta aga mitte. Tähtis ei ole siin mitte see, kas mõni erakond kaotanud, wõi jälle kohti juure saanud. Tähtis on asjaolu, mis meie kodanlike ringkondasid kõige tuntawalt puudutab, nimelt jõudude killustamine.

Nagu näha, saawad teises riigikogus mõlemad äärmused põllumeeste kogud ja sotsialistid õige tugewad olema. Parlamendi elus nii hädatarwiline tasakaalupidaja keskkoondus saab aga õige nõrk olemas. Nõrk mitte armuliselt, vaid poliittiliselt nõrk oma koosseisu poolest. Liig kirju ja ilma kindla poliitilise ilmeta saab see kogu olema.

Liig kitsarinnalised ja üksteise wastu käiwad on need huwid, mida iga wäikse rühmituse üksikud saadikud seadusandlises töös esitama saawad. Sellest tekkinud raskused ei lase enese peale mitte kaua oodata. Juba esimese küsimuse juures, mis uuel rahwaesitusel otsustada, nimelt uue walitsuse kokkuseadmisel, saab see juba awalikuks tulema. See saab raskem olema kui kunagi enne. Kerge ei saa ka seadusandluse töö olema.

Sellegipoolest tunti demokraatia pidupäeva pärast rõõmu isegi kaugel Ruhnu saarel.

Ruhno saarele ei saadud teisel tee! walimismaterjaali kätte toimetada kui lennukiga. Laupäewa hommikul lendas aparaat Tallinnast wälja. Ruhnos on 144 walijat (71 meest ja 73 naist), kes kõik hääletamisest osa wõtsid, peale 23 isiku, kes praegu Tallinnas hülgeraswa müümas. Saareelanikkude rõõm oli suur, et neid ära ei oldud unustatud. Ümbrikkude lahtitegemisel selgus, et kõik hääled Rootsi nimekirjale on antud. Eile lõuna jõudis lennuk tagasi.

Riigikogu teise koosseisu esimene istung toimus 7. juunil 1923.

Riigikogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson, aseesimeesteks Karl Virma ja Aleksander Raudkepp. Riigikogu liikmete keskmine vanus teise riigikogu volituste kehtimahakkamise päeval oli 39 aastat. Võrdlusena on sel korral riigikokku pürgijate keskmine vanus 49 aastat.

Legendaarne karikaturist Gori võttis 8. juunil võimuvõitluse tulemuse kokku nii.

Jaan Tõnisson rõhus oma 7. juunil peetud kõnes koostööle.

Aulikud Riigikogu liikmed! Usalduse eest, valimisel Riigikogu esimehe kõrgele kohale, tänan ma Riigikogu sügava austusega. Riigikogu, kui kõrgema võimu esindaja Eesti Vabariigis, peab täitma suuri ülesandeid Eesti rahva tahtmise teostamiseks. Neid suuri ülesandeid suudab Riigikogu alles siis edukalt täita, kui igaüks meist, keda rahva usaldus on kandnud siia kõrgesse kogusse, kõigest jõust kaasa aitab edukaks tööks Riigikogus. Niipalju kui see oleneb isiklikust tahtmisest ja võimisest, peab see minu püüd olema sellel kõrgel kohal kaasa aidata Riigikogu töö viljakuseks. Kuid olen selles teadmises, et see on ainult siis võimalik, kui kõik Riigikogus ühes tõmbavad selles sihis. Sellepärast loodan mina lahke koostöötamise ja sõbraliku ühestöötamise peale kõikide Riigikogu liigete poolt.  

Tagasi vaadates võttis riigikogu teine koosseis vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seaduse, riigikorra kaitse seaduse, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seaduse, Tartu Ülikooli seaduse, riigivapi seaduse, perekonnaseisu seaduse, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse ning kaitseväeteenistuse kohustuse seaduse.

Erinevalt praegusest oli riigikogu istungist osavõtt oli riigikogu liikmele kohustuslik. Põhjuseta puudumise korral peeti kinni viis protsenti tema kuu palgast iga puuduva istungi pealt.

Lugu oma algsel kujul rahvusraamatukogu ajaveebis Parlafon.