Seenetõrje rikub maasika maitse
Maasikmari on magususe sümbol, kuid harvad pole paraku ka juhtumid, mil mõni erepunane pontsakas marjamütsakas valmistab ootusest õhevil mekkijale paraja pettumuse – maitse on lahja ja iseloomutu, jahujas.
Süüdistava sõrme saab sel puhul sageli suunata maasikakasvataja kasutatud taimekaitsevahendite poole.
Hiina teadlased on nüüd leidnud üles ka täpsemad biokeemilised mehhanismid, mille vahendusel võivad maasikataimedele piserdatavad fungitsiidid marjade maitset rikkuda.
Maasikate magusus tuleneb neis sisalduvatest suhkrutest – glükoosist ja fruktoosist, eripärase maitsebuketi loovad aga mitmesugused lenduvad ühendid. Peale selle on maasikates muidugi veel terve hulk toitvaid ja tervislikke aineid nagu C-vitamiini ja fisetiini.
Fungitsiidid ehk ained, mida kasutatakse maasikaid kimbutada võivate seenhaiguste tõrjeks, võivad mõnede nende oluliste ühendite teket maasikates pärssida. Fungitsiidide ülesanne on häirida seene rakkude normaalset talitlust, kuid juhtuda võib, et häirub ka maasikataime rakkudes toimuv.
Jinling Diao Pekingist Hiina Põllumajandusülikoolist ja ta kolleegid uurisid lähemalt kahe laialt kasutatava fungitsiidi, boskaliidi ja difenokonasooli toimet.
Nad kasvatasid maasikaid kolmel katselapil – ühele neist pritsisid ühte fungitsiidi, teisele teist ja kolmanda jätsid fungitsiidita.
Marjad kasvasid kõigil kolmel juhul välimuselt ühesugused, aga lähemal analüüsil tulid ilmsiks sisemised erinevused. Mõlema fungitsiidi toimel oli maasikates vähenenud suhkrute ja C-vitamiini sisaldus ja muutunud lenduvate ühendite koosseis.
Tuli ka välja, et boskaliid mõjutab maasikal otseselt ka nende geenide aktiivsust, mis suhkrute ja lendühendite tootmist korraldavad.
Tagatipuks näitas maitsetest, et inimesed eelistasid väga selgelt just fungitsiidivabalt kasvatatud maasikaid.
Diao ja kaasautorid on oma tähelepanekud kirja pannud ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry.
