Rootsis tehtud teadusuuring tuvastas, et linnas elutsevad rasva- ja sinitihased eelistavad pesitseda paigus, kus kasvab võimalikult rohkesti omamaiseid puuliike.

Neil lindudel, kes siiski mõnes võõrpuuliigirohkes paigas pesitsevad, kaaluvad pojad vähem.

Lundi Ülikooli teadlased eesotsas Johan Jenseniga jõudsid niisuguste tõdemusteni, kui olid seitsme aasta jooksul jälginud Malmö linna viies pargis 400 pesakasti asukate elu.

Omamaiseks puuliigiks määratlesid nad liigid, mis on Malmö kandi ökosüsteemides osalenud teadaolevalt vähemalt 700 aastat; uustulnukail on ühist ajalugu kohaliku keskkonnaga vähem.

Varasemates uuringutes on teadlasrühm märganud, et võõrliikide hulka arvatud puude peal sagib märgatavalt vähem putukaid kui kohalikel puuliikidel.

Tõenäoliselt on siis ka putuktoiduliste tihaste pesitsuseelistused ja poegade kehakaal seotud erineva toidurohkusega erisugustel puudel.

Malmö linna parkides kuulub aga tervelt veerand puid mõnda võõrliiki. Kalduvus kasvatada parkides kohalike kõrval ka kaugematest maadest pärit liike on tegelikult ju üsna üleilmne.

Mõnigi kord otsustatakse võõrliigi kasuks põhjusel, et see saab karmides linnaoludes paremini hakkama kui kohalikust loodusest pärit puud.

Jenseni ja ta kaaslaste uuringutulemuste põhjal võib aga pargipidajaile soovitada kaaluda põhjalikumalt puuliikide üleüldist ühilduvust ökosüsteemiga. Kes soovib kevadeti pargis rohkem linnulaulu kuulda, peab seda ka puuliigivalikuga toetama.

Uuringu autorite sõnul on tõenäoline, et samasuguseid tulemusi võivad samasugused uuringud anda ka teistes linnades, eriti Rootsis ja lähimaadel.

Malmö parkidest tulnud tulemused on avaldatud ajakirjas Oecologia.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.