Euroopa kuumeneb, kuumalained sagenevad ja intensiivistuvad. Märkame hõlpsasti, kuidas inimesed otsivad kuuma leevendamiseks varju ja jahutavad end veega. Samuti teame, et selline käitumine on sarnane teiste loomadega. Muutust loomade omavahelises suhtluses ei pruugi me aga nii lihtsalt tähele panna, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog ja Keskkonnaameti peaspetsialist Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Linnu ainevahetus on kiire ja lendamine nõuab palju energiat. Seetõttu on ka linnu kehatemperatuur kõrge. Lisaks on enamik linde väikesed, mis tähendab, et soojas võib lind kergesti kuumarabanduse saada.

Siiski on hoolimata paljudest linnufüsioloogia uuringutest ja ühest paremini uuritud loomade suhtluskanalist – lindude häälitsustest – märksa vähem teada, kuidas soojus linnu käitumist mõjutab. Hoiatamine, hoiatushüüu kuulmine või sellele reageerimine on lindudele samas äärmiselt oluline – tõrge suhtluses võib tähendada neile surma.

Seda, kuidas muutub rasvatihase (Parus major) käitumine temperatuuri tõustes, uurisid Prantsusmaa teadlased Lyoni ümbruse metsades, kus õhusooja oli 18–36 °C. Tihastele mängiti kõlaritest hoiatushüüdu, mis annab märku kiskjast, kellele koos kambakas teha – hulgakesi koos tänitatakse (ingl mobbing) kiskjat jahist loobuma.

Lisaks mängiti tihastele metsvindi laulu, millele linnud küll reageerisid, kuid oluliselt passiivsemalt kui hoiatusele: mobimist kuuldes tuli rasvatihane kõlarile märksa lähemale, kui metsvinti (Fringilla coelebs) kuuldes (12,6 meetrit vs 19,2 meetrit). Ühtlasi tegi rasvatihane ise rohkem (5,3 vs 0,21 korda) hoiatushäälitsusi teise tihase hoiatusi kuuldes.

Õhutemperatuuril ja rasvatihase käitumisel on seos. Sooja ilmaga hoidsid tihased hoiatushüüdu mängivast kõlarist kaugemale ning vähenes ka nende endi hoiatushüüdude arv.

Kõige paremini selgitas kõlarile lähenemise distantsi viie tunni keskmine õhutemperatuur enne katset. Rasvatihased olid kõige aktiivsemad ehk uudistasid kõlarit kõige lähemalt ajal, kui sooja oli 19,5 °C. Külmema ja soojema ilmaga hoidusid nad kaugemale.

Linnu liikumist mõjutab pikaajalisem kõrge temperatuur hetkekuumast rohkem ilmselt seetõttu, et tegu on kuhjuva mõjuga. Nimelt kurnab pikka aega kestev kuum organismi ja reageerimine on selle võrra loium. Hoiatushäälitsuste sagedust selgitas kõige paremini katse hetketemperatuur – rohkem vastasid hüüdele rasvatihased, kui keskmine temperatuur oli 29,5 °C. Sellest soojema ja külmema ilmaga vastasid linnud harvem.

Seega, rasvatihase reaktsioon kutsele tulla kiskjale kambakat tegema sõltub päevasoojast: sooja ilmaga muutub rasvatihase aktiivsem kaitsestrateegia passiivsemaks. See teadmine on oluline tänase kliimasoojenemise oludes: kui temperatuur mõjutab hoiatussignaali esitamist ja sellele reageerimist, võib see pikas plaanis suurendada liigi kisklusaltisust ja vähendada ellujäämust.

Kuigi ilmnesid seosed rasvatihase käitumise ja õhutemperatuuri vahel, vajab veel selgitamist, kas tegu on füsioloogilistest muutustest tingituga, näiteks kurnatusega, või käitumise paindlikkusega. Kuna linnades on kuumalained rängemad kui maal, võib linnalinnu reaktsioon kuumalainele veelgi märkimisväärsem olla. Samuti on siinkohal oluline teada, kuidas reageerib kuumalaines kiskja – tõenäoliselt jätab see jälje ka tema käitumisele.

Uurimus ilmus ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology.