"Ega selliseid asju ju ei oota. Kui tuleb, siis olen üllatunud ja võtan vastu," ütles Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Siim Veski teenetemärgist kuuldes. Siiski aimas ta enda sõnul, mis võis olla ootamatu tunnustamise põhjus. "Me saime Anneli Poskaga eelmisel aastal täpselt samal ajal riikliku preemia. Ma usun, et võib-olla üks viis teiseni – see oleks kõige loogilisem. Teadlane mõtleb: siin ju loogika on olemas. Samas ma loomulikult ei eelda, et kõik preemiasaajad saavad ka kohe ordeni."

"Uskumatu muidugi," märkis Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel. Professor tunnistas, et tema karjääri vältel on muutunud elurikkusega seotud teemad ühiskonnas märgatavalt olulisemaks.

"Elurikkus hoiab kogu meie planeeti, majandust ja ühiskonda üleval. See teadmine on nüüd hiljem juurde tulnud. Seda võiks nimetada isegi ilmselt ökoloogiasajandiks. Ole sa insener või arst või majandusteadlane, sa pead natukene rohkem ökoloogiat teadma. Vastutus on seega suur, et neid teadmisi jagada," viitas Pärtel.

Tallinna Ülikooli tõlkeuuringute dotsent ja kirjandusteadlane Anne Lange oletas, et pälvis äramärkimise ilmselt seoses oma pikaajalise õpetajatööga ülikoolis: "Õpetamine pole tänapäeval kuigi armastatud tegevus. Järjekorda tahtjatest minu teada ei ole. Mulle endale tundub, et ma olen selles töös tubli olnud."

Ta lisas, et pikemad käsitlused eesti tõlkeloost vajavad veel kirjutamist. "Empiirilisel materjalil põhinevat tõlkelugu väga palju meil kirjutatud ei ole. Põhjaliku tõlkeloo kirjutamisest on räägitud 50 aastat, kirjutamiseni ei ole jõutud. Nelja-viie aasta pärast on lootust, et saab kaante vahele uurimus, mis käsitleb tõlkelugu alates aastast 1850–2010," sõnas dotsent.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Janika Oras oli ordeni saamisest kuuldes ühtaegu tänulik, kuid hämmelduses. "Ma arvan ikkagi, et siin taga on kõik, mis regilauluga on tehtud elu jooksul: ma olen ju regilaulu esitanud ja populariseerinud. Kindlasti tehtu praktiline pool mõjub siin kaasa. Palju on käidud ja räägitud ja õpetatud eri paikades – võib-olla see on silma hakanud lihtsalt," sõnas ta.

Tartu Ülikooli Koolifüüsika keskuse juhataja Kaido Reivelt nentis tunnustusest kuuldes, et tugeva emotsiooni tekkimine võtab ilmselt aega. "Need on asjad, millega ma igapäevaselt tegelen. Mingil viisil peab koolides õpetatava füüsika ajakohastama ja vormistama selliseks, et inimesed oleksid valmis seda õppima, neil tekiks mingisugunegi motivatsioon, mida nad kaasa võtaks ja see neile enam-vähem meeldiks. See on lõputu tööväli. Kui siin oleks võimalik midagi ära teha, siis see oleks lahe," märkis Reivelt.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Ivo Fridolin rõhutas, et talle teenetemärgi annetamine on eeskätt võit tema tervele töörühmale. "Minu jaoks on olnud oluline, et tänapäeva teadus on meeskonnatöö. Kui sealt tõesti ka tunnustus tuleb, siis see on väga tore," sõnas professor.

Fridolin lisas, et Eesti ühiskond on meditsiinitehnika valdkonna olulisust aastatega mõistma hakanud, ent arenguruumi jagub. "Tervisetehnoloogiad ja -teenused on üks Eesti teaduse fookusvaldkondi. Kuigi läbi tervisetehnoloogiate klastrite on muutnud aktiivseks ka teenuste arendamine koostöö, siis Eestis meil suurt edulugu tööstuse või suurettevõtte näol veel ette näidata pole. Väljakutseid on, aga see teebki elu huvitavaks," leidis professor.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi said teiste seas:

• Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel;
• Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Tiiu Kull;
• Tallinna Tehnikaülikooli professor Ivo Fridolin;
• Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Siim Veski;
• Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor Andres Ojari;
• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogika dotsent Larissa Jõgi;
• Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra.

Teiste seas pälvisid Valgetähe V klassi:

• füüsika populariseerija ja Tartu Ülikooli Koolifüüsika keskuse juhataja Kaido Reivelt;
• zooloog ja teaduse populariseerija Nikolai Laanetu;
• Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Janika Oras;
• muusikateadlane ja Eesti Muusika Infokeskuse pikaajaline direktor Evi Arujärv;
• Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika teenekas lektor Jaagup Kippar;
• Tallinna Ülikooli tõlkeuuringute dotsent, tõlkija ja kirjandusteadlane Anne Lange.