"Ruuniteadlasena oli see vaieldamatult üks elu tipphetk," kinnitas Kristel Zilmer, Oslo Ülikooli kultuuriajaloo muuseumi ruuniekspert saates "Terevisioon". Ruunikivi tükid jäid muuseumi arheoloogidele silma juba 2021. aasta novembris, kui nood tegid väljakaevamisi Ida-Norras Tyrifjorden lähedal Hole omavalitsuses. Algselt äratas leiukoht tähelepanu maa-aluse põletusmatuse tõttu.

"Tuhk ja luufragmendid võimaldasid radiosüsiniku meetodil määrata matmispaiga vanuse ja selle põhjal kindlaks teha ka ruunikivi vanuse. Meie dateering on meie ajaarvamise algusest kuni aastani 250. aastani pKr," sõnas Zilmer. Kuigi ruunikivi täpne vanus jääb seeläbi veel lahtiseks, on seeläbi 31 sentimeetri laiuse ja 32 sentimeetri pikkusel tahvlil olevate ruunide näol tegu teadaolevalt vanima ruunikirja näidisega.

Vanuse määramine ja leiu uurimine võttis aga omajagu aega. "Kui olime valmis 2022. aasta sügisel uudisega maailma üllatama, saime teada, et sellest samast kohast on leitud ka mõned uued kivifragmendid. Seetõttu pidime veidi ootama ja edasi töötama, kuni oli õige aeg nende uudistega lagedale tulla," meenutas ruuniekspert.

Samas pole õnnestunud teadlastel veel välja selgitada, mis ruunikivil täpselt kirjas on. "Antud juhul on tegemist ka väga huvitava kiviga, kuna seal pole ainult üks põhiline kirje, vaid palju erinevaid märke. Mõned meenutavad oma laadilt isegi rohkem kergeid käeharjutusi, tänapäeva mõttes grafitit," märkis Zilmer. Raidkirja asemel näivad olevat ruunid liivakivisse kraabitud noa-sarnase esemega.

Kirja kõige selgem tekst koosneb kaheksamärgilisest ruunijadast. "Võime seda lugeda kui Idiberug. Selle puhul kaalume, kas tegemist võib olla nimega, näiteks nimega, kelle matmispaigast kivi leiti, aga töötame ka teiste versioonidega," sõnas Zilmer. Töörühm loodab avaldada analüüsi tulemused teadusajakirjas käesoleva aasta jooksul.

Ruunieksperdi sõnul võib lükata kaugemasse minevikku ka ruunikirja traditsiooni tervikuna. Senised vanimad leiud on olnud pärid teise sajandi keskpaigast. "Kuna näeme seal juba kirja arenenud valmiskujul ja loomulikul kulub mõni aeg kirjasüsteemi kasutusele tulekuks, siis teoreetiliselt annab see meile alust mõtelda, mida me üldse teame vanemast ruunitraditsioonist ja kui vana see kiri ise võib olla," mõtiskles Zilmer.