Huvitaval kombel on need piirkonnad olnud kõigil meie imetajatest eellastel kümneid miljoneid aastaid üsna ühesugused, ja kiirelt muutuma hakanud alles siis, kui me esivanemad asusid juba otseselt inimeseks saama.

Ameerika teadlased pakuvad nüüd välja selle ülikiire ja tugevalt lokaliseeritud genoomiarenguspurdi võimaliku seletuse.

Katie Pollard ja Sean Whalen San Francisco California Ülikoolist panid koos kolleegidega tähele, et paljudel neist DNA muutustest on üksteisega võrreldes risti vastupidine toime.

Siit see seletus tulla võibki: kui mõni äkiline DNA muutus on mingit tunnust liiga palju muutnud, on kiiresti tarvis läinud teist, vastassuunalise toimega DNA muutust, mis tunnusemuutust tagasi tõmbaks.

Pollard, Whalen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Neuron, et paljud kiirmuutused on puudutanud just inimese aju arengut.

Seejuures on võimalik, et mõnedki neist muutustest on teinud inimesed vastuvõtlikumaks psühhiaatrilistele haigustele.

Tulemusteni jõudmisel kasutasid Pollard, Whalen ja kaaslased kõige uuemaid masinõppevahendeid, mis aitasid suuri andmehulki mõtestada.

Inimgenoomi kiirmuutuse piirkonnad avastaski Katie Pollard ise aastal 2006, kui kõrvutas inimese ja šimpansi genoomi.

Edaspidi selgus, et suurem osa neist kiiretest muutustest ei ole otseselt aset leidnud geenides ehk valgumolekulide struktuuri kodeerivates genoomiosades, vaid piirkondades, kust seadistatakse geenide toimejõudlust.

Mõtet, et mõistuse areng on teinud inimesed ka vaimuhäiretele altimaks, on teadlased välja käinud varemgi. Pollardi ja Whaleni avastus, et inimgenoomi kiirmuutused on kandnud ristakaid sihte, annab niisugusele mõttele nüüd usutavust juurde.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.