Matthew Hahn Bloomingtonist Indiana Ülikoolist ja ta kolleegid annavad ajakirjas Science Advances teada, et nende andmetel on inimesed viimase 250 000 aasta jooksul saanud lapsi keskmiselt 26,9 aasta vanuses.

Seejuures on isaks saadud keskmiselt 30,7-aastaselt, emaks aga 23,2-aastaselt, nii et lapsevanemate keskmine vanusevahe on olnud seitse ja pool aastat.

Hahn ja kolleegid jõudsid sellistele tulemustele, kui analüüsisid lähemalt inimgenoomides ette tulnud väikesi geenikoodi muudatusi ehk mutatsioone.

Tuleb nimelt välja, et see, millist tüüpi mutatsiooni lapsevanem lapsele pärandab, sõltub mõningal määral sellest, millises vanuses vanem selle lapse saab. Kui uurida, milliseid mutatsioone on genoomi paljude põlvede jooksul kuhjunud, saabki suure hulga andmete pealt teha pikaajaliste keskmiste kohta kaugeleulatuvaid järeldusi.

Hahni ja ta kaaslaste andmeanalüüsist ilmnes aga veel seegi, et viimase viie tuhande aasta jooksul on vanemate keskmine vanusevahe mõnevõrra kahanenud. Seda eelkõige emaks saamise ea kõrgenemise tulemusel, sest viimaste aastatuhandete naine on last saades keskmiselt olnud 26,4-aastane, üle kolme aasta vanem viimaste sadade tuhandete aastate keskmisest naisest.

Veel tundub andmetest, et umbes kümne tuhande aasta eest on keskmises lapse saamise vanuses toimunud mõningane noorenemine. See võis teadlaste arvates olla kuidagi seotud tsivilisatsiooni tekkima hakkamise ja samaaegse rahvaarvu kasvuga.

Laste geenid sisaldavad vanematega võrreldes keskmiselt umbes 25 kuni 75 uut mutatsiooni. Inimpõlvede jooksul mutatsioonid kuhjuvad, kuni võimaldavadki teadlastel neid kavalate võtetega analüüsida ja saada muu hulgas teada üksikasju möödunud põlvede pereelust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.