Nii väidavad Taani ja Rootsi teadlased, kes on kõrvutanud Vana-Rooma teedekaarti ja meie ajal satelliitide pealt tehtud ülesvõtteid.

Rooma keisririigis oli maanteid kokku 80 000 kilomeetrit. Teid ei rajatud peamiselt küll mitte majanduslikul otstarbel, vaid pigem vägede liigutamiseks hiigelsuure impeeriumi aladel.

Olemasolnud külade ja nendevahelise teedevõrguga hiidtaristu rajamisel väga ei arvestatud. Siiski hakati teestikku, mis meie mõistes ulatus Inglismaalt Iraagini, peagi kasutama ka kaubaveoks ja reisimiseks; tekkisid uued kaubalinnad ja arenes majanduselu.

Pablo Selaya Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid ette satellidifotod, millelt paistis, millised Euroopa ja lähialade piirkonnad on öiti enim valgustatud; tehisvalguse hulk on üsna otseselt seotud jõukuse tasemega.

Teadlased kandsid valgusandmed maakaardile, kaardi teistele kihtidele aga teabe tänapäevase taristu, asustustiheduse ja majandustegevuse kohta. Siis jagasid nad kaardi väikesteks ruutudeks ja vaatasid, kui tihe oli igas ruudus olnud Rooma teede võrk.

Nii selguski, et seos Rooma-aegsete teede ja tänase jõukuse vahel on Euroopas täiesti olemas.

Algsel kujul on Rooma teid alles vähe, kuid neid on kaetud ja laiendatud tänapäevase teedevõrguga. Hoolimata Rooma langusele järgnenud segadustest ja allakäigust jäi põhiline teedevõrk Euroopas koos kõigi ümber- ja juurdeehitustega püsima.

Teisiti läks aga mitmel pool Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, kus hobuvankriliiklus asendus mõne aja pärast kaamelikaravanidega. Teid kasutati seal seetõttu üha vähem, need lagunesid ja kaotasid täielikult oma tähtsuse.

Ka Selayal ja ta kolleegidel ei õnnestunud neis piirkonnis tuvastada seost omaaegse teedevõrgu ja praeguse jõukusejaotuse vahel. Pigem on seal täheldada ka üleüldist majanduslikku mahajäämust Euroopast.

Autorid kirjutavad oma tähelepanekuist lähemalt ajakirjas Journal of Comparative Economics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.