Austraalias asuva Queenslandi Ülikooli teadlased võrdlesid omavahel kokku 36 riiki, sh Eestit, viielt erinevalt mandrilt. Eeskätt keskendusid nad seejuures vandenõuteooriate ja riigi majandusliku olukorra vaheliste seoste lahkamisele. Selgus, et konspiratiivse mõtlemise leviku ulatus seostus nii SKT näol objektiivsete majandusnäitajate kui ka riigis elavate inimeste hinnanguga riigi majandusliku olukorra kohta.

"Mida paremaks hindasid inimesed riigi sees riigi majanduslikku olukorda käesoleval hetkel, seda väiksema tõenäosusega uskusid nad, et mingisugused asetleidvad sündmused on korraldatud mingite pahatahtlike jõudude poolt," selgitas Liisi Ausmees, Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia lektor saates "Labor".

Ausmees nentis samas, et seose põhjuslikkuse kohta ei saa öelda veel midagi põhjapanevat. Kuigi rikkamates riikides levivad taolised uskumused vähem, pole veel uuritud, kas riigi jõukamaks muutumine vandenõuteooriate levikut ajas tõepoolest pärsib. "Ilmselt see aitab kaasa, et mida vähem tunneb inimene end ülejäänud ühiskonnast võõrandununa või marginaliseerituna ja tal läheb hästi, siis võib-olla on vähem põhjust otsida mingit sellist suuremat süüdlast või negatiivset põhjuslikkust," oletas lektor.

Konkreetsetele vandenõuteooriatele keskendumise asemel lasti käesolevas uuringus osalejatel hinnata seda, kui tõenäoliselt püüavad riigi võimuinstantsid ametliku versiooni levitamise kaudu tõde varjata. Tulemuste põhjal oli konspiratiivse mõtlemise leviku poolest esirinnas Türgi, Kolumbia ning mõned Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid.

Ausmehe sõnul on see mõistetav. "Võib-olla neil inimestel ongi alust kahelda nendele räägitavates versioonides.[...] Hinnang majanduslikule seisule on omakorda seotud sellega, et sealseid valitsusi nii väga ei saa usaldada," viitas lektor. Eesti oli pingereas vandenõuteooriatesse uskumise poolest tagantpoolt viies. Uuritud riikidest oli veel parem olukord Itaalias, Saksamaal, Belgias ja Hollandis.

Samas rõhutas Ausmees, et seejuures tuleb pöörata tähelepanu uuringusse kaasatud inimeste eripärale. Enamiku riikide puhul lähtuti tudengitest koosnevast valimist ehk pigem noortest ülikoolis käivatest keskklassi kuuluvatest inimestest. Seeläbi ei andnud see ülevaadet riigist tervikuna. "Samas igas riigis olid need valimid sarnased. Selles mõttes me saame neid omavahel võrrelda," sõnas lektor.

Vandenõuteoreetikute eripärad

Liisi Ausmees nentis, et kuigi vandenõuteooriad on inimeste jaoks paeluvad, sai teemavaldkonna teaduslik uurimine laiema hoo sisse alles 2019. aastal. Tõenäoliselt oli selle päästik maailma tabanud koroonapandeemia. Samas võimaldasid juba sellele eelnenud ajal loodud uued sotsiaalmeediaplatvormid vandenõuteooriatel hoogsamalt levida.

Seejuures tasub lektori sõnul aga silmas pidada, et eriti puuduva informatsiooni korral on uudistes või ka poliitikute jutus kahtlemine loomulik nähtus. "Selline skeptilisus peavoolumeedia või valitsuse suhtes käib asjaga kaasas. Arvan, et me peamegi natukene kahtlema. Teadlased ju ka on treenitud kahtlema kõiges," laiendas Ausmees.

Probleem tekib siis, kui inimene pole nõus oma väljakujunenud uskumusi uute ilmsiks tulnud faktide valguses muutma. "Vandenõuteoreetik kahtleb asjades, aga mitte enda teoorias. Teda on võimatu mingite muude argumentidega ümber veenda ja ta isegi ei kaalu seda, et ta võib eksida. Sellist suuremat vandenõuteooriatesse uskumist on peetud pigem kahjulikuks, sest need on olnud põhjuseks, miks diskrimineerida erinevaid rasse, ühiskonnarühmi ja on ka põhjustanud poliitilist vägivalda," nentis lektor.

Seni tehtud uuringutes on leitud, et vandenõuteooriatesse kipuvad uskuma sagedamini inimesed, kellel on vaistlik või uskumuslik mõtteviis. Harvem usuvad neid ratsionaalse või analüütilise mõtlemisviisiga inimesed.

Olulised on ka muud isiksuseomadustega haakuvad tegurid. "Näiteks on leitud, et sellele võib kaasa aidata madal enesehinnang või see, kui tajutakse vähest kontrolli oma keskkonna ja elu üle. See, kui nähakse mustreid juhuslikes sündmustes, agentsust või kellegi osalust või põhjuslikkust seal, kus tegelikult on kokkusattumused," kirjeldas Ausmees.

Eestis vandenõuteoreetikuid uurinud Tuuli Lepland on aga leidnud, et nendesse uskuvate inimeste jaoks on meelepärased ka erinevad pseudoteaduslikud uskumused. Näiteks mida tõenäolisemalt usub inimene vandenõuteooriaid, seda tõenäolisemalt usub ta ka seda, et inimesega on võimalik pärast surma veel suhelda.

Austraalia teadlaste uuring ilmus ajakirjas Current Opinion in Psychology.