Ameerika teadlaste uuringust on selgunud, et maailmamere aegade suurima naftareostuskatastroofi tagajärjel on kohalikel silmikdelfiinidel aastaid esinenud geeniekspressiooni muutusi, mis võivad mõjutada muu hulgas kopsude ja immuunsüsteemi talitlust.

2010. aasta aprillis plahvatas 60 kilomeetri kaugusel Louisiana osariigi rannikust naftapuurimisplatvorm Deepwell Horizons ja vajus merepõhja; avanenud puuraugust lekkis merre miljoneid barreleid naftat.

New Orleansist lõunasse jääva Barataria lahe delfiinipopulatsiooni seas täheldati järgnenud aastatel nii hingamiselundite, südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi kahjustusi kui ka üldisi stressinähte.

Jeanine Morey Ameerika Ühendriikide riiklikust mereimetajate fondist ja ta kolleegid analüüsisid nüüd 76 silmikdelfiini verest aastail 2013 kuni 2018 võetud proovide andmestikku. Osa uuritud delfiine elutses Barataria lahes, teine osa aga enam kui 700 kilomeetrit eemal, Florida rannikul Sarasota lahes.

Teadlasi huvitas erisuguste RNA molekulide hulk proovides. Selle põhjal said nad hinnata, kui aktiivsed olid delfiinidel olnud geenid, mille pealt need RNAd olid transkribeeritud. Geeniaktiivsuse järgi aga tegid teadlased järeldusi delfiinide võimaliku terviseseisundi kohta.

Selgus, et suure naftalekke kohale lähemal elanud delfiinidel esines kõrvalekaldeid muu hulgas nende geenide aktiivsuses, mis mõjutavad kopse, südant ja sigimiselundeid, immuunsust ja põletikulisust, aga ka rakuskeletti ja mitokondreid.

Geeniaktiivsuse häireid esines kõige rohkem uuritud ajavahemiku algul, aastal 2013, mil naftakatastroofi järelmõju oli tugevaim.

Peale delfiinide tegi Deepwater Horizonsi leke kahju muilegi mereloomadele, sealhulgas teistele mereimetajatele, lindudele ja kaladele.

Oma uuringust kirjutavad Morey ja kaasautorid ajakirjas PLOS ONE.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.