Varasemalt ilmunud teadustööd osutavad, et kõnnaku kujunemine varieerub sõltuvalt kasvukeskkonnale. Need erinevused püsivad seni, kuni alajäsemed kasvavad, ehk kuni varase puberteedieani.

Näiteks on Lõuna-Aafrika 6–10-aastaste laste puhul leitud, et nende puusade liikuvus on kõndimisel juba hästi välja kujunenud. Samas Prantsusmaal saavutavad lapsed sarnase liikuvuse umbes 12-aastaselt.  

Hiljutine uurimus Jaapanist osutab veel peenekoelisematele erinevustele. Teadlased uurisid enam kui 400 Jaapani last ja leidsid mitu nende kõnnakule iseloomulikku arengujoont.

Erinevalt Lõuna-Aafrika lastest ei muutunud Jaapani laste puusade liikuvus märkimisväärselt. Lisaks selgus, et 12-aastastel lastel olid noorematest lastest tugevamad pahkluud.

Samuti oli 12-aastaste sammupikkus lühem ja rütm kiirem kui 6–8-aastastel lastel. Uuringu autorid väidavad seega, et 6–12-aastate Jaapani laste kõnnak erineb teiste riikide omast. Erinevusi kujundavad nii elustiil, kehaehitus kui ka kultuurilised tegurid.

Kuigi leitud erinevused ei ole kuigivõrd suured, on need siiski olulised, sest kõnnak võib lastearstidele anda väärtuslikku informatsiooni laste tervise ja füüsilise arengu kohta. Seetõttu on viimastel aastatel maailma eri riikides välja töötatud laste kõnnaku arengut puudutavaid riigipõhiseid standardeid.

Jaapanis tehtud uuring oligi katse sedalaadi standardeid välja töötada. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.