Neljas ja seni vanim patsient võib olla HIV-st tervenenud
AIDSi-uurijad teatasid sel nädalal, et järjekorras neljas inimene võib olla HIV-st terveks ravitud. Teda aitas vähiga heitlevatele patsientidele mõeldud ohtlik protseduur, mis aga enamikule kümnetest miljonitest HI-viiruse kandjatest suurt lohutust siiski ei paku.
Californias asuva raviasutuse järgi Lootuse linna patsiendiks kutsutud 66-aastane mees kuulutati reedel algava rahvusvahelise AIDS-ikonverentsi eelsündmusel haigusest priiks, vahendab ScienceAlert.
Ta on tänavu juba teine paranenuks kuulutatud inimene. Veebruaris teatasid uurijad, et üks New Yorgist pärit naine on samuti haiguse seljatanud.
Nagu Berliini ja Londoni patsiendid enne teada, saavutas Lootuse linna patsient viiruse üle lõpliku võidu peale vähiraviks mõeldud luuüdi-siirdamist. Terveks saanuid võib maailmas olla suisa viis, sest väidetavalt paranes juba varem HI-viirusest ka Düsseldorfi patsiendiks kutsutud mees.
Lootuse linna terviekeskuse nakkushaiguste spetsialist Jana Dickteri sõnul on värskeim patsient seni terveks saanutest kõige vanem. See võib anda uut lootust just eakamatele HI-viiruse kandjatele, kes samaaegselt põevad ka vähki.
Dickter ise ongi uut tervenenut käsitleva uuringu juhtivautor, kuid uuringut ennast pole teised teadlased veel lugeda saanud.
Vähiravi positiivne kõrvalmõju
Anonüümseks jääda sooviva patsiendi enda sõnul diagnoositi tal HIV 1988. aastal. Toona arvas ta paljude saatusekaaslaste kombel, et kuulis surmaotsust. Kuna terveks saamist poleks ta kunagi loota osanud, on ta enda sõnul nüüd arstidele rohkem kui tänulik.
Patsiendil oli Jana Dickteri sõnul toona täielikult välja kujunenud AIDS. Samas osales mees praegu maailma miljoneid HIV-positiivsetele leevendust toova retroviiruse vastase teraapia esimestes katsetes. Ühtekokku elas ta HIV-ga 31 aastat ehk kauem kui ükski haiguse seljatanud patsient seni.
Kui mehel 2019. aastal ka verevähk diagnoositi, siirati talle luuüdi. Võõralt donoorilt saadud luuüdi sisaldas haruldase mutatsiooniga tüvirakke, kus osa CCR5 geenist oli puudu. See mutatsioon aitab inimestel aga HI-viirusele vastu panna.
Patsient ootas, et ta saaks 2021. aasta märtsis Covid-19 vastu vaktsineeritud ja lõpetas siis retroviiruse vastase ravimi võtmise. Sealt peale on ta elanud nii HI-viiruseta kui ka vähita.
Dickteri sõnul hakkas selle patsiendi jaoks tööle vähemintensiivne keemiateraapia. See lubaks potentsiaalselt teistelgi eakamatel vähihaigetel HIV-patsientidel sama ravi saada. Samas on tegu tõsiste kõrvalmõjudega keeruka protseduuriga, mis Dickteri sõnul enamikul HIV-positiivsetel inimestel kõne alla ei tule.
Uuringuga mitte seotud California Ülikooli HIV-eksperdi Steven Deeksi sõnul on luuüdi siirdamise esimene tagajärg see, et inimene hävitab ajutiselt omaenda immuunsüsteemi. Ilma vähki põdemata ei valiks keegi Deeksi sõnul endale sellist protseduuri.
Edusamme on teisigi
Läheneva AIDS-i-konverentsi eel teatati ka 59-aastase Hispaania naise uuringust. Kuigi HIV-positiivne naine lõpetas retroviiruste vastase teraapia ära, on tema viirushulk viimased 15 aastat püsinud nii madal, et seda pole võimalik tuvastada.
Konverentsi korraldava rahvusvahelise AIDS-i seltsi juhatajaks valitud Sharon Lewini sõnul polnud naise olukord siiski päris sama, mis Lootuse linna patsiendil. Kuigi väga madalal tasemel, jäi viirus naise kehasse siiski alles.
Lewin peab viiruse ravi endiselt HIV-i uuringute pühaks graaliks. Kõik senised paranemisjuhtumid annavad tema sõnul lootust nii kogu maailma HIV-positiivsetele inimestele kui ka teadlaskonnale.
Ravi väljavaated
Ühtlasi vihjas Sharon Lewin, et HIV tuvastamisel konkreetses rakus on saavutatud väga huvitav uus edusamm. Nimelt tegid uurijad kindlaks, et HI-viirust kandval rakul on teatud kindlad omadused. See suudab enamiku rakkudega võrreldes paremini paljuneda ning seda on raskem tappa ja tuvastada. Seepärast ongi HIV Deeksi sõnul eluaegne haigus.
Samas osutab Lootuse linna patsiendi juhtum tema sõnul võimalikule suunale laiemalt kättesaadava ravi leidmiseks. Uus ravi võib tema sõnul kasutada CRISPR-i geenikohenduse tehnoloogiat.
Kui inimene saaks lahti nii HIV-st kui ka selle nii-öelda väravast CCR5 geenis, saaks Deeksi sõnul teda juba ravida. Teoreetiliselt oleks Deeksi sõnul võimalik süstida inimese käsivarde ensüümi, mis poeks rakkudesse, lülitaks neis CCR5 välja ja annaks seeläbi ka viirusele hoobi. Praegu kuulub selline võimalus siiski veel ulmevalda.
Toimetaja: Airika Harrik