Eesti HIV-nakatumine langeb, aga võib-olla moonutatult
Eestis leitakse teist aastat vähem uusi HIV-positiivseid kui kunagi varem ja nakatuvad eeskätt keskealised inimesed. Spetsialistide sõnul võib statistikat moonutada aga tõik, et COVID-19 aegu on plaaniline ravi olnud piiratud.
"Eelmisel aastal Eestis oli meil rekordiliselt väike arv uusi HIV-i juhte ehk alla 150 ja tänavu oktoobri lõpu seisuga meil on avastatud ainult 95 uut juhtu," ütles tervise arengu instituudi nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel saates "Terevisioon".
MTÜ AIDSi tugikeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova sõnul jõuavad tugikeskusesse praegu pigem narkosõltlased kui HIV-positiivsed. Uutest HIV-positiivsetest moodustavad sõltlased tema sõnul aga vaid viis kuni seitse protsenti. "Kahjuks 40 protsenti on neid, kellel isegi pole tuvastatud levikutee. See on väga tähtis: kuidas sa ennetad, kui sa ei tea, kuidas levib?" arutles ta.
Kristi Rüütli sõnul on uusi juhtumeid üleüldse viimase kümne aastaga järk-järgult vähemaks jäänud. Teisalt teeb teda veidi murelikuks, et inimesed ka testivad end HI-viiruse suhtes vähem.
"Kuna koroonaviiruse olukorra tõttu on kaks järjestikust aastat olnud plaaniline ravi mõnevõrra piiratud, siis meil eelmisel aastal tehti kümme protsenti vähem HIV-teste kui üleeelmisel," osutas Rüütel. "Siin on väike võimalus, et me tegelikult ei tuvasta HIV-i nakatunuid nii kiiresti kui võiksime."
Milline on HIV-positiivsete hulk Eestis tegelikult, selgub vanemteaduri sõnul mitme aasta pärast, kui peaks juhtuma, et nakatunud jõuavad ravile mõnevõrra hiljem kui praegu.
"Mis puudutab soolist jaotust, siis see on meil aastate lõikes üsna stabiilne. Umbes 30–40 protsenti juhtumeid on naiste seas ja ülejäänud on mehed," kirjeldas Rüütel veel.
Mõlemast soost nakatunute keskmine vanus on viimase kümnendiga tõusnud ja nakatuvad pigem 35–45-aastased inimesed. "See siiski ei tähenda, et kui meil täna on nad keskmiselt 40 aasta ringi, siis kümne aasta pärast on kõik keskmiselt 50-aastased," tõdes Rüütel ja lisas, et HI-viirus levib edaspidigi ilmselt täiskasvanute seas.
Kuigi COVID-19 ründab inimese immuunsüsteemi ja võiks seetõttu olla just HIV-positiivsetele eriti ohtlik, pole see Kristi Rüütli sõnul tingimata nii. "HIV-i nakatunud inimestel, kes saavad antiretroviirusravi, ja kellel tänu sellele ravile immuunsüsteem toimib kenasti, ei ole suuremaid ohtusid," märkis ta.
Ühtlasi võib HIV-positiivne inimene elada Rüütli sõnul tänapäeval täisväärtuslikku elu, kui hakkab näiteks juba 20. eluaastates nakatudes kohe ravi saama, tema ravisoostumus on hea ja elustiil tervislik.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Owe Petersell