Lisaks paljude haiguste leviku pärssimisele mõjutas koroonapandeemia statistikat ka teisel moel. Näiteks registreeriti möödunud aastal ülemiste hingamisteede ägedaid nakkusi ligi 185 000, mida on 20 000 võrra enam kui viimasel viiel aastal keskmiselt.

"COVID-19 ennetamise meetmed on kindlasti muude viiruste levikut tõkestanud. Samal ajal aga pöörduvad inimesed kergemini väheste ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega perearstile, et testida COVID-19 infektsiooni suhtes," selgitas Anne Kallaste, Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja.

Kuna kõikidel juhtudel pole tegemist koroonaga, vaid mõne muu hingamisteede nakkusega, siis sagenevad seeläbi teiste ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste diagnoosid.

Gripihooaeg jäi eelmisel aastal aga sisuliselt ära. Kokku registreeriti terviseameti statistika põhjal vaid 372 gripijuhtu. Keskmiselt on neid registreeritud viimasel viiel aastal ligi 7600. Eriti laialdane oli nakatumine 2018. ja 2019. aastal. Alanud aastaks ennustavad arstid aga endale halvas mõttes rohkelt tööd.

Koroonavaktsineerimise tõttu on ühiskond palju rohkem avatud. Seeläbi levib gripiviirus sel aastal paremini ja järjest enam vajab haiglaravi ka gripiviirusega patsiente. "Seega on olukord sel aastal haiglates isegi keerulisem kui eelmisel aastal, sest lisaks COVID-19 patsientidele satub haiglaravile ka gripi ja teiste hingamisteede viiruste põhjustatud kopsupõletikuga patsiente," nentis Kallaste.

Koroonaviirus on mõjutanud ka eri suguhaiguste näilist levikut. Terviseameti statistika kohaselt on nakatunud näiteks viimasel viiel aastal sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse igal aastal keskmiselt tuhatkond inimest. Mitmel pool Euroopas pole aga olukord sugugi niivõrd stabiilne.

"Seoses HIV kokkupuute-eelse profülaktika tulekuga on erinevates Euroopa riikides näidatud süüfilise ja klamüüdia haigusjuhtude suurenemist, seda eelkõige kondoomi vähema kasutuse ja mõnes mõttes suurema riskikäitumisega. See võib olla nii ka Eestis," märkis Pilleriin Soodla, Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud. Tegelike nakkuste arvu võib tema hinnangul varjata koroona tõttu vähenenud testimine.

Nakatunute profiil on jäänud laias laastus samasuguseks. Sagedamini nakatuvad need, kes on kaasatud prostitutsiooni, kellel on palju seksuaalpartnereid ning kus kondoomi kasutamine pole järjepidev.

"Siinkohal pole muud ennetust, kui kondoomi kasutamine. Lisaks on enamus sugulisel teel levivatest haigustest väga väheste või ilma igasuguste sümptomitega, ehk inimesed ei pruugi olla nakatumisest teadlikud olla," märkis Soodla. Nõnda peakski olema ennetustöös oluline osa testimisel. Mida kiiremini nakkus avastatakse, seda lühemat aega inimene teisi nakatab.

Nakatumine HI-viirusega on viimasel kümnendil Eestis järjepidevalt vähenenud. Seda ka möödunud aastal. Kokku registreeriti vaid 125 juhtumit. Soodla nentis, et ühte selget põhjust sel pole.

"Loodetavasti on ennetustöö aidanud kaasa uute nakatumiste vähenemisele. Lisaks on alates 2020. aastast ka Eestis kättesaadav kokkupuute-eelne profülaktika, kus kõrge riskiga inimesed tarvitavad antiretroviirusravimeid ennetamaks nakatumist," märkis arst-õppejõud. Eeskätt on suunatud see meestega seksivatele meestele, ent ka heteropaaridele, kus üks on HIV-ga nakatunud.

Statistikat võis moonutada lisaks koroonapandeemia. "Millist mõju on COVID-19 pandeemia avaldanud HIV levikule ja testimisele, see selgub järgnevatel aastatel. Plaanilise töö piiramine ja vastuvõttude ja operatsioonide vähendamine mõjutab ka rutiinselt tehtavaid HIV teste," sõnas Soodla.

Väga selgelt on vähenenud koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangud ja ennetusmeetmed laste seas levivate haiguste puhul. "Peamiselt on näidatud selliste haiguste nagu gripp, RS-viiruse poolt põhjustatud bronhioliit, tuulerõuged, leetrid, läkaköha, pneumokokk- ja meningokokkinfektsioonide vähenemist," sõnas Eda Tamm, Tartu Ülikooli kliiniumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juht.

Nõnda on aidanud piirangud vähendada laste vaktsiinidega hõlmatuse langusest tingitud nakatumisriski kasvu. Näiteks ei küündi Eestis juba mitmeid aastaid leetri-mumpsi-rubella vaktsiiniga hõlmatus Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud 95 protsendini.

Pisut vähenes hõlmatus ka möödunud aastal. "Tõenäoliselt on seotud see nii pandeemia poolt põhjustatud perearstide töökorralduse muudatustega kui ka terviseametis vaktsiinide ebaõige säilitamise tagajärjel tekkinud ajutise vaktsiinide puudumisega," lisas Tamm.

Eriti teravalt on vähenenud nakatumine tuulerõugetesse. Kui aastatel 2017–2020 nakatus igal aastal keskmiselt 5000–8000 inimest, siis möödunud aastal ligi 3200. Tartu Ülikooli lastekliiniku arst-õppejõud Piia Jõgi märkis, et ühe terves maailmas väga erilise aasta põhjal on raske järeldusi teha.

"Samas on infektsioonhaigustele iseloomulik, et väiksema haigestumisega aastatele järgnevad suurema haigestumisega aastad. Seega suure tõenäosusega on järgmistel aastatel oodata tuulerõugetesse haigestumuse kasvu," viitas arst-õppejõud.

"Haigust põevad tõenäoliselt ka need lapsed, kellel ühiskonna sulgemise ajal jäid tuulerõuged põdemata," lisas Jõgi. Arst-õppejõud rõhutas, et tuulerõugetesse haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega. Kuigi vastav vaktsiin ei kuulu riiklikusse immuniseerimiskavasse, saab lasta nii ennast kui ka enda vähemalt üheaastast last vaktsineerida perearsti juures.

Statistikast tuleb välja, et väga häid tulemusi on andnud alles hiljuti riiklikusse vaktsineerimiskavasse lisatud rotaviiruse vaktsiin. "Rotaviirusesse haigestumine on tänu vaktsineerimisele oluliselt vähenenud, kuid hõlmatus rotaviiruse vaktsiiniga võiks olla tegelikult veelgi kõrgem," märkis Jõgi. Kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse tagajärjel tekkinud raske vedelikupuudusega haiglasse sattunud laste arv on oluliselt vähenenud.

Eda Tamm nentis aga statistika laiemasse taustsüsteemi asetades, et möödunud aastal nähtud ajutisel haigestumise vähenemisel on miinuspool. "Lapse immuunsüsteem vajab ,,treenimist", see tähendab kokkupuudet erinevate viiruste ja bakteritega, et lapsel kujuneksid kaitsekehad erinevate infektsioonide vastu ja areneks immuunmälu," selgitas Tamm.

Ühiskonna sulgemise tagajärjel jäi teatud hulgale lastele taoline ,esmatutvus viiruste ja bakteritega ära. "Seetõttu me näeme juba sellest sügishooajast alates, et haigestumus teatud viirushaigustesse, nagu RS-viiruse poolt põhjustatud bronhioliiti, on tõusuteel ja haiglasse satuvad ka pisut vanemad lapsed võrreldes eelnevate hooaegadega," lisas Tamm. Vaktsiinvälditavatesse haigustesse nakatumine pole aga õnneks praeguseni kasvanud.

Puukentsefaliiti nakatus möödunud aastal 82 inimest, mida on 12 rohkem kui aasta varem. Pikemas plaanis on jäänud nakatumine samale tasemele. Puukborrelioosi sai möödunud aastal ligi 2470 inimest, kuid nakatumine pole taas võrreldes eelmiste aastatega muutunud.