Seireuuring: koroonavastaste antikehade levimus püsib kolmandat kuud sama

{{1655195340000 | amCalendar}}
Koroonaviirusevastased antikehad olid olemas 87 protsendil uuritutel
Koroonaviirusevastased antikehad olid olemas 87 protsendil uuritutel Autor/allikas: Pixabay

Koroonaviirusega nakatunute hulk on kolmandat kuud languses. Viirusevastaste antikehade levimus on püsinud aga alates märtsist samal tasemel, viitab Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuring.

Juuni kahel esimesel nädalal andis koroonaviiruse proovi 2496 täisealist. Neist osutus positiivseks 2,5 protsendi testitulemus. Nakatunutest kaks kolmandikku olid juba haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud. Ligi kolmandikul positiivse proovi andnutest aga nakkusoht püsis.

Nõnda on praegu nakatunud iga 38. täisealine, mida on võrreldes maikuise uuringuetapiga kolmandiku võrra vähem. Samuti on vähenenud selgete haigustunnustega nakkusohtlike hulk.

Koroonaviirusevastased antikehad olid olemas 87 protsendil uuritutel. Seeläbi on Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul antikehadega täisealiste osakaal püsinud ühiskonnas samal tasemel alates märtsist. "Arvestades, et uusi vaktsineerimisi toimub väga visalt, on see tulemus üsna ootuspärane," märkis Kalda.

Joonisel on näha viiruse levimus uuringuetappide lõikes. Autor/allikas: Tartu Ülikool

Seekordses uuringuetapis leidis taas kinnitust, et vaktsineeritutel püsivad antikehad kauem kui läbipõdenutel. Vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, aga läbipõdenutest kolmel neljandikul. Uue nakatumise eest on teadlaste sõnul kõige paremini kaitstud need, kes on peale läbipõdemist ka vaktsineeritud.

Seire käigus toimunud käitumisuuring näitas, et vanuserühmiti on valmisolek tõhustusdoosi teha üsna erinev. Kui üldiselt väljendas sellekohast valmidust iga kolmas tõhustusdoosita täisealine, siis vanemaealistest kinnitas seda plaani 40 protsenti. Seejuures olid eestlastest vanemaealised oma sõnul altimad vaktsineerima kui mitte-eestlased.

Võimalike omikrontüve uuest variandist tingitud puhangute tõttu soovitasid teadlased teha riskirühmadesse kuulujatel tõhustusdoosi juba enne sügist.

Järgmine seireetapp on kavas augustis.

Terviseameti nädalaülevaade

Terviseameti epiidülevaate kohaselt on viimase seitsme päeva keskmine Covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv on Eestis 3,8. Esmaspäeva hommikul viibis haiglas 24 inimest, kes vajasid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kaks surmajuhtumit vanuses 53 ja 91 aastat, neist üks oli vaktsineerimata.

Eelmisel nädalal analüüsitud 9079 testist osutus 840 koroonapositiivseks. "Üle 60-aastaste hulgas kasvas haigestumine pea kõikides vanusrühmades," selgitas terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R tõusis veidi üle ühe (1,01). Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase madal.

Nädala jooksul manustati 1068 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 294. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 460 614 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7 protsenti.

SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees on valdavalt rohelisel ohutasemel. Kõige rohkem viirusosakesi oli Harjumaa proovides, neist enim Tallinnas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: